Sadalas peetaval Jõgevamaa tantsupeol näeb uudseid tehnilisi lahendusi

Kui möödunud aastal peeti Kassinurme mägedes Jõgevamaa laulupidu, siis tänavu on maakonna tantsurahva peoaasta. Jõgevamaa tantsupidu peetakse umbes 750 tantsija ja rahvamuusiku osalusel laupäeval, 8. juunil Sadala kõlakoja platsil ning varasematest samalaadsetest pidudest eristavad seda julged tehnilised uuendused.


Ave Anslani lavastatud tantsupidu kannab pealkirja „Ega hää sõna konti murra“ ning see räägib erilaadsetest inimsuhetest, sellest, et mõnikord on inimestel üksteisele palju öelda, aga mõnikord on parem hoopis vaikida. Et mõnikord suheldakse üksteisega heatahtlikult, mõnikord ei saada aga üksteisest aru jne.

Peokavva valitud tantsud räägivadki inimsuhetest, tantsude vahele näidatakse aga suurelt LED-ekraanilt Janek Varblase kirjutatud ja lavastatud vahesketše. Ekraan ei jää tühjaks ka tantsude ajal: siis näeb sealt suures plaanis tantsijate emotsioone ning droonivõtteid väljakule moodustatavatest kujunditest.

„Kuna kaameramehed on niikuinii pidu jäädvustamas, leidsime, et üles võetavat pilti võib ju ka kohe publikule näidata,“ ütles tantsupeo lavastaja ja idee autor Ave Anslan. „Sketšid salvestasime varem selleks, et saaksime neid üles võtta sobivas keskkonnas. Tahtsime ka proovida, kuidas selliste filmilõikude produtseerimine ja peol kasutamine üldse käib, sest meil on järgmise naiste tantsupeo tarvis mõned selleteemalised mõtted idanemas. Maakonna pidu on õige paik, kus uuendust testida, üleriigilisel peol peavad asjad juba kindlalt toimima.

Kaheksa võttepaika

Jõgeva Linna Teatri lavastaja Janek Varblas lisas, et kahe-kolmeminutilised vahesketšid, mis kõik lõpevad mingi vanasõnaga, salvestati OÜ VB Art kaamerameeste abiga kahe päeva jooksul mai alguses. Võttepaiku oli kaheksa, sealhulgas näiteks kauplus, politseimaja, kool, lasteaed, hooldekodu ja lehetoimetus. Sketšides teeb peale harrastusnäitlejate kaasa õpetajaid, õpilasi, vallaametnikke ja teisi. Ühtekokku viibis kaamera ees 18 inimest.

„Sketšide elulised situatsioonid vastanduvad küll teatud määral tantsude poeetilisemale teemakäsitlusele, ent lõpuks peaksid nad ikkagi moodustama ühtse terviku,“ ütles Janek Varblas.

Videopildi näitamine on tühi töö, kui vaataja seda pilti ei näe. Tantsupeo lavastaja Ave Anslani sõnul lubas LED-ekraani kohale toov firma, et ekraanile kuvatav pilt on ka päikeselise ilmaga nähtav.

Et tänavu on suure tantsupeo aasta, on loomulik, et maakondlikul peol näeb ka suure peo tantse – igalt rühmaliigilt ühe. Nii saab vaataja küll aimu, mida Tallinnas tantsitakse, aga osa avastamisrõõmu jääb alles. Enamikul rühmadel tuli ka üks uus tants õppida. Lasteaia- ja esimese-teise klassi rühmi suurele peole aga ei oodatagi, samuti vanaemade või memmede rühmi. Neil on võimalus publiku ette astuda just maakondlikul peol.

„Maakondlik pidu peabki olema selline koht, kust kedagi kõrvale ei jäeta. Külalisi teistest maakondadest me siiski kutsuma ei hakanud, sest oma tantsijadki mahuvad Sadala kõlakoja platsile napilt ära,“ ütles Ave Anslan.

Peetakse ka laata

Sadala kõlakoda ja lipuväljak valmisid möödunud aastal ning uus peopaik otsustati maakondliku tantsupeoga kohe ära proovida.

„Seal on olemas tantsuplats, vajalikud elektripaigaldised, vaba pind, kuhu vaatajate tribüün püstitada, rahvamaja, mis sobib peo „peakorteriks“ ja esinejate rõivavahetuspaigaks, ning ala, kus laata pidada,“ märkis Ave Anslan.

Publiku tarvis rajatakse peopaika 485kohaline tribüün. Lisaks tantsuetenduse vaatamisele saab külastada ka rahvamaja taga peetavat eestimaise käsitöö ja toidu laata. Laat avatakse kell 11, ent esialgu on sinna oodatud eelkõige peol osalejad. Kella 16-st on laat avatud laiemale publikule.

Pidu ise algab kell 17. Peo pääsmed on juba Piletimaailmas müügil ja nende ostmist ei tasu viimase hetke peale jätta, seda enam, et eelmüügist ostes on pääse ka pisut odavam kui peopäeval.

Jõgevamaa tantsupidu korraldab MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus