Festivalil Koolitants tiksub juba viieteistkümnes aastaring. Tantsuga seotud koolirahva hulgas on selle aja jooksul välja kujunenud suhtumine: kui sind pole Koolitantsul, siis pole sind olemas!
Kui Põltsamaa kultuurikeskuses möödunud neljapäeval tänavuse Koolitantsu Jõgevamaa tantsupäeva peeti, oli kultuurikeskuse ümbrus autosid ja saal inimesi tihkelt täis. Ning kui kümne trupi poolt esitatud 29 tantsus välgatanud ideed ja pulbitsenud energia oleks saanud kuidagi salvestada, oleks nende abil saanud kriisist välja aidata kui mitte terve Eesti majanduse, siis ühe kobedama suurusega ettevõtte kindlasti.
Lisaks laste-, vaba-, estraadi-, show- ja eesti tantsude kõrval viljeldakse tänavu Koolitantsul tänava- ja säästutantsu. Mõlemad uued kategooriad olid Jõgevamaa tantsupäeval esindatud: tänavatantsuga astus üles Põltsamaa poistetrupp MUFF, säästutantsu esitasid Põltsamaa trupp Face P ja segatrupp Idaküngas Jõgevalt. Idakünka säästutants kandis nime “Maraton” ning allakirjutanule tundus, et selles kujutati halastamatut võidujooksu edu nimel.
“Seda võib võtta ka kui elukestva treeningu propageerimist,” arvas Idakünka tantsija Liina Sobak muiates.
Üks, mis “Maratonist” säästutantsu tegi, oli Liina sõnul kokkuhoid kostüümide arvelt: iga tantsija kombineeris oma rõivastuse kokku kodus leiduvast.
Nii Liina kui ka mitu teist Idakünka tantsijat on tegelikult juba gümnaasiumi —Jõgeva Ühisgümnaasiumi — lõpetanud. Küsimusele, kas juba tudengiseisusesse tõusnud noored ikka tohivad veel Koolitantsul võistelda, ütles Liina, et hariduslikku piirangut pole festivalil seatud, küll aga vanusepiirang, ent Idakünka tantsijad jäävad veel kenasti lubatud piiridesse. Et Idakünka liikmed ei ole mitte üksnes tantsukaaslased, vaid ka head sõbrad, kes niikuinii alailma ninapidi koos, otsustatigi ära kasutada viimane võimalus Koolitantsul osaleda, kusjuures kogunisti kolme tantsuga, mis valmisid koostöös juhendaja Merleen Läänemäega.
Adavere Põhikooli noorema tantsurühma tants “Täna ära läks elekter” liigitus küll lastetantsu kategooriasse, ent tegelikult oli seegi otsapidi säästuteemaline. Ning vaimukas muidugi ka, nagu nimetatud kooli huvijuhi Terje Õunapuu juhendamisel loodud tantsud enamasti ikka.
“Ega me säästuteema rõhutamise nimel eriti pingutanud küll, aga elektrilugu läks tõesti kaudselt teemasse,” ütles Terje Õunapuu.
Et sattusime Terjega juttu ajama just tantsijate tarvitatud esinemiskostüümidele ja rekvisiitidele uue elu andmiseks korraldatud kirbuturu leti juures, küsisin, kas sellelt võib leida ka Adavere tantsijate poolt müüki toodut.
“Ei, meil ei jää kunagi midagi üle ega seisma: me kasutame kõik oma kostüümid ise mingil kujul uuesti ära,” ütles Terje Õunapuu.
Puurmanis tantsubuum
Kui Jõgeva Ühisgümnaasiumi ja Adavere Põhikooli tantsijad on Koolitantsul juba aastaid tuntud tegijad, siis Puurmani trupp Steps on selles seltskonnas suhteliselt uus tegija. Samas oli Steps tänavu väljas suisa nelja erinevas vanuses rühmaga. Tantsija Kaia Talpase sõnul olevat Puurmanis neid tüdrukuid, kes veel ei tantsi, ainult mõned üksikud.
“Tantsubuumi vallandas uue juhendaja tulek,” ütles Kaia. “Marit Raudoja käib meie juures kaks korda nädalas Tartust. Et ta on tore ja sõbralik ning oskab hästi mitte ainult tantsu õpetada, vaid ka esinemisvõimalusi organiseerida, siis tahavadki kõik tema käe all tantsida.”
Kui tantsud vaadatud said, hakkas õhtujuht Lauri Pedaja rahvast juukselõikusshowga lõbustama (tema vabatahtlik modell Enely Haponen oli ilmselt järgmisel päeval Adavere Põhikooli kõige popim tüdruk) ja žürii, mida juhtis esimese Koolitantsu laureaat ja praegune tunnustatud tantsuõpetaja Stassi Šois, aru pidama, kellele anda eripreemiad ning keda saata edasi piirkondlikule tantsupäevale.
Koolitantsu eakaaslane
“Erilisi üllatusi Jõgevamaa tantsutrupid ei serveerinud, küll aga oli tunda, et siinsetel tantsijatel on küllaga energiat ning keegi neist ei unustanud, milleks nad lavale on tulnud,” tõdes žüriiliige Mart Kangro, eesti nüüdistantsu rahvusvaheliselt tuntuim esindaja. “See, et kindlatel juhendajatel on välja kujunenud oma kindel stiil, on ühest küljest hea, aga teisalt tasuks laste arengule mõeldes oma trupi juurde aeg-ajalt külalisjuhendajaid kutsuda.”
<span style=”FONT-SIZE: 8pt; FONT-FAMILY: Arial”>Kuueliikmelisse žüriisse kuulusid seekord ka kaks Jõgevamaa esindajat: noorsootöötaja Heidi Klamp ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 15-aastane õpilane Erle Kaasik. Üks viieteistaastane žüriiliige on tantse hindamas kõigil maakondlikel tantsupäevadel.
“Senini on Koolitantsu žürii koosnenud täiskasvanud tantsuproffidest,” ütles Stassi Šois. “Tegelikult on aga hindamisse vaja kaasata ka teiste alade inimesi ja tantsijate eakaaslasi. Täiskasvanutel on näiteks väga raske hinnata, mis on tantsijate endi silmis eetiline ja nende eale kohane. Kui žüriis on ka viieteistaastane liige ehk Koolitantsu eakaaslane, siis saab tema meid sellistele küsimustele vastamisel aidata.”
Kas Erlel mõne probleemi lahendamisel suisa kaalukeeleks olla tuli, ei oska öelda, aga toreda kogemuse võrra rikkamaks sai ta kindlasti.
Žürii otsus eripreemiate ja edasipääsejate kohta sai ära toodud juba Vooremaa nädalataguses numbris. Palun vabandust nendelt, kes pikemat juttu Koolitantsust üleeilsest lehest otsisid: plaanis see seal avaldada oli, aga plaanidesse tuleb ikka korrektiive. 29. märtsil võiksid aga kõik tantsuhuvilised pöidlad pihku suruda: siis pistavad meie paremad Tartus Vanemuise kontserdimajas rinda Tartu- ja Viljandimaa tugevamatega.
RIINA MÄGI
