Väljakuulutatud konkurss Kalevipoja Koja juhataja kohale lõppes ülemöödunud nädalal. Selle tulemusena said võrdselt hääli kaks noort meest – Taavi Pirk ja Andri Plato. Ametisse said mõlemad – esimene juhatajaks, teine projektijuhiks.
Üleüldine kolimine ja sehkendamine
Kuigi ametlikku kinnitust möödunud nädala alguses koja tegevuse alustamiseks veel polnud, olid asutamise otsus ja põhikiri olemas ning vormistamine käsil.
Nädala esimene päev kulus meestel peamiselt arupidamisele koos valla senise kultuuritöö spetsialisti Ene Uunaga. Sellist ametikohta järgmisest kuust enam ei ole, töövaldkond kui selline aga mõistagi ei kao. Asjad hakkavad aga käima lihtsalt teistel alustel ja teist kaudu.
Tööpiirkond kui selline on esialgu Saare rahvamaja, raamatukogu ja Kalevipoja muuseum, mis ühtlasi tähendab ka vallalt kohustuste ülevõtmist. Tulevikus peaks siin välja kujunema turismi- ja kultuurikompleks ning piirkonna süda.
See eeldab laialdast koostööd nii ümbruskonna ettevõtete kui ka mittetulundussektori, külade ja teistega. Teisisõnu tahetakse end turistidele võimalikult kuuldavaks ja nähtavaks teha ning samal ajal igati elavdada kohalikku elu, pakkudes ümberkaudsetele inimestele tegutsemis- ja kooskäimisvõimalusi.
Et Kalevipoja Koja tööruumid hakkavad olema Saare rahvamajas, siis kulusid Taavil ja Andril koos Ene ja rahvamaja perenaise Tiina Kajastega möödunud nädala esimesed päevad sisseseadmisele ja asjade paikapanemisele. Samal ajal ammutati ühtlasi ka kõikvõimalikku infot. Ehk teisisõnu käis üks üleüldine kolimine ja sehkendamine ? nagu uute alguste puhul ikka.
Ammused traditsioonid ja uued ideed
“Kõik muudatused, mis täna Saare vallas käimas on, teenivad ka halduskorralduslikke eesmärke. Avalikud teenused, mida kohalik omavalitsus seadustest tulenevalt osutama peab, on üle antud kolmandale või ärisektorile ning see, kas vallamaja asub Jõgeval või veel kaugemal, pole enam kohalikele elanikele oluline. Oluline on see, et nad saaksid vajalikud teenused kätte kvaliteetselt ja võimalikult kodu lähedal,” lisas käsilolevale vallalehes põhjenduse vallavanem Jüri Morozov, kes näeb tulevikku just keskustepõhises elujuhtimises.
Voore kandi elu on aga koondumas sealse aktiviseerimiskeskuse ümber, mis tähendab ka, et see hoonegi leiab rakenduse mitmel erineval moel.
Konkurssi välja kuulutades oli Kalevipoja Koja juhataja kohale pürgijatel eeldatud lisaks kultuuri- ja spordivaldkonna tundmisele ka ettevõtlikkust ja algatusvõimet. Sealjuures oli silmas peetud ka projektide kirjutamise oskust.
Võitjateks osutunud teavad, et neilt oodatakse päris palju. Nende endi tulevikunägemused on samuti üsna julged ja suured. Samas kinnitavad nad, et ei ole tulnud midagi lõhkuma ega lammutama ning nii-öelda oma asja ajama.
“Asjad tuleb esialgu läbi seedida ja mitte umbropsu tormama hakata,” arvavad Andri ja Taavi ning kinnitavad, et hindavad väga kõike seda väärtuslikku, mida siin tehtud ja tehakse. Kõige paremini saab asju ajada ikka meeskonnatöös, et olnule koos lisaväärtusi juurde tuua. Eelkõige on kohaliku taustaga kursis kultuuritöö senine koordineerija Ene Uuna. “Ilma temata läheks meil raskeks,” on Andri ja Taavi veendunud.
Juba esimesel tööpäeval kohtuti Kalevipoja muuseumis ka selle juhataja Viivi Laniga. “Nüüd on teada, mida seal juba enne 1. maid on vaja korda teha,” märgib Andri. Mõlemad kinnitavad, et nii palju, kui praeguseks siinsete inimestega kokkupuuteid on olnud, on nad leidnud vaid heatahtlikke ja teotahtelisi inimesi, kellel on rohkesti mitmesuguseid ideid. “Aga kõik head ideed on endiselt oodatud,” ütlevad mehed justkui ühest suust.
Sihid silme ees
Kaugemas tulevikus näevad Taavi ja Andri siinses keskuses ka korraliku turismi- ja kultuurikompleksi juurde kuuluvat külalistemaja ning midagi pubi-taolist. Ette nähakse ka muuseumi mitmekülgsemat edasiarendamist, mitmesuguseid koolitusi kohapeal jne. Esialgu on vaja siiski otsast alustada.
” Tuleb vaadata ja õppida ning põhimured välja selgitada,” leiavad mehed. “Hakkame plaani pidama, kuidas raha juurde teenida,” ütleb Taavi. See tähendab võimalikult erinevate projektide kirjutamist. “No kui uksest välja aetakse, siis tuleb aknast uuesti minna ja kui sealt ka tagasi lükatakse, siis korstna kaudu,” naerab Taavi. “Samal ajal peab jääma kohalikule rahvale usk, et neid pole maha jäetud,” lisab Andri.
Kõigepealt püütakse hakata hoonete remondiasju edendama. Sellega paralleelselt tegeldakse muidugi ühiste ettevõtmiste ja kontaktide loomisega. Rohkem tegutsemisvõimalusi loodetakse leida noortele ning üritatakse arendada asju spordivallaski.
Lähitulevikus avab Saare raamatukogu juures uksed ka avalik infopunkt, kus on olemas viis arvutit. See peaks siitkandi ellu uusi võimalusi tooma. Nimelt on SAPARDI VI meetme järgi saadud selleks vastavalt projektile raha tänu Kääpa Ühistegevuse Seltsile eesotsas Rita Kivisaarega.
Kevad tuleb kevadpeoga
Taavi Pirk on pärit Pala vallast, Saarelt viie-kuue kilomeetri kauguselt. Andri Plato tuli aasta tagasi Põlvamaalt Saarele elama seoses pere loomisega. Põlvamaal töötas ta pärast põllumajandusülikooli lõpetamist haljastusfirmas.
Omal ajal õppisid mõlemad mehed ühel ajal Räpinas, Andri Taavist ühe aasta võrra eespool. Pärast seda, kui Andri kooli lõpetas, polnud nad aga omavahel kohtunud. Üllatav taaskohtumine leidis aset Saarel, konkursikomisjoni ukse taga. Meestest saidki nüüd töökaaslased ning ühise asja ajajad.
Täna algab kevad ning Saare rahvamajas on üle hulga aja pidu, sedakorda kevadpidu. Kevad tuleb siin tänavu teisiti, uute tuultega. Loodetavasti toovad need head.
VAIKE KÄOSAAR
