Lavastaja Mati Tikk ütles, et tegemist on vabaõhuetendusega, mis mõeldud kogu perele. Midagi peaksid sellest enda jaoks leidma nii vanaemad-vanaisad kui ka nende lapselapsed. Etenduses on nii sõna, laulu, tantsu kui ka võitlusstseene. Mängitakse järve ääres, aga osa tegevust toimub ka järvel, ei puudu vettekukkumine ega heliefektid püssi- ja kahuripaukude näol. Etendus kestab kokku umbes poolteist tundi. Harrastusnäitlejad teevad seda tööd oma vabast ajast ja tahtest ning tasu näitlemise eest ei saa. Kokku kuulub teatritruppi umbes 20 inimest.
Sõbrateater sõprade või sõbra sõpradega
Metsateater on saanud oma nime selle järgi, et enamik projekte ja etendusi on toimunud looduses, vabas õhus. Isekeskis nimetatakse end ka sõbrateatriks, sest enamik osalejatest on teatritrupi hinge Mati Tiku sõbrad või siis vähemalt sõprade sõbrad.
Mati Tikk on kirjutanud näitemängu züzee Heino Välja samanimelise jutustuse põhjal, samuti on ta lavastaja ja mängib ka ise kaasa.
Mati tikk pole kutseline näitleja, tööpäeval on ta ametis metsurina. Kuid ta on tegelenud idamaiste võistluskunstidega, samuti saanud võitluskunstide kogemusi sõjaväeteenistuses olles. Ta on olnud mitmete võitlusstseenide lavastajaks Emajõe suveteatris.
Ise lööb mees intrigeerivas ja omanäolises etenduses kaasa palganuhk Lusika Jimina. Nuhk aga visatakse etenduses mitmel korral vette, nii tuleb tal kõige rohkem ?veeprotseduure? välja kannatada.
Meretemaatiline kogupereetendus
Mati Tiku sõnul tuli mõte teha mereröövliteemalist etendust juba umbes viis aastat tagasi, kui tuli sõbraga juttu, et meretemaatikat on vabaõhuetendustes väga vähe käsitletud. Võimalus mereröövliteemaline kogupereetendus lavastada avanes aga alles tänavu.
Eelmine suurem Saare valla metsateatri projekt oli kaks aastat tagasi, kui etendus samas Saare järve ääres ?Võõras vend?. Seda etendust mängiti kokku kuus korda, kõige rohkem tõi see korraga kohale üle kolmesaja vaataja.
Umbes pooled näitlejad on tänavu samad, kes kaks aastat tagasi metsateatri projektis kaasa lõid. Lühemate etendustega on esinetud ka üritustel, peamiselt jaanipidudel. Näiteks juba kolmandat aastat on rahvast hullutanud Hull Krahv, lavastatud on ka rüütliturniiri.
Vanemuse teatri näitleja Raivo Adlas ütles, et tuli Saarele Mati Tiku kutsel, tema arvates on rõõm teha proove koos harrastusnäitlejatega. ?Seltskond on väga hea, kõik tulevad mänguga hästi kaasa,? ütles Adlas. Temale on etendus pigem puhkuseks ja väikeseks lõõgastuseks igapäevasest tööst. ?Muidugi tuleb inimestega, kes iga päev näitlemisega ei tegele, rohkem tööd teha, nad vajavad ka rohkem tehnilist kooli. Aga nendega on huvitav koos töötada, noored on väga julged ja teotahtelised,? märkis Adlas.
Üks suur ja ühtne pere
Enamik esinejaid elab proovide ajal Saare järve ääres telkides. ?Ka Vanemuise näitlejad Erkki Rebane ja Merle Jääger ööbivad koos teistega laagriplatsil, kuigi neile pakuti võimalust ööbida ka Mati juures majas,? kiitis Kaarepere noormees Riho Sakrits, kes samuti etenduses kaasa lööb. ?Meil on omavahel väga hea koostöö, õhkkond on oluline? ütles Sakrits, kes kehastab etenduses mereministri tentsikut ja nõuandjat Oldinit.
Etenduses kaasa lööv tudeng Maiki Voore ütles, et etenduse valmimine on üsna täpne ja aeganõudev protsess. ?Väga täpselt tuleb ära jagada plats, tuleb vaadata näiteks, et võitlusstseenides keegi viga ei saaks. Eile näiteks kukkusin kogemata valesti, kukkusin kändude otsa, siiani on jalad sinised,? rääkis Maiki. Samuti tuleb jälgida seda, et paugutamine oleks efektne, aga samas ei ehmataks inimesi.
SA Kalevipoja Koda juhataja Taavi Pirk märkis, et etendus ei oleks kindlasti sedavõrd huvitav ilma kutseliste näitlejateta, nendeta ei kujuta ta seda tükki ettegi. Pirgi sõnul on näitemänguhuvilistel väga palju õppida, näitlejad suhtuvad harrastusnäitlejatesse väga mõistvalt, kõik on nagu suur ühtne pere.
EVA KLAAS
