Lasteaias tuleb nagunii prügi sortida, nii otsustati seda ka lastele õpetama hakata. Õpetaja Ene Kund ja õppealajuhataja Elle Kase kinnitasid, et väikelapsed omandavad mõisted väga kiiresti, eriti kui kogu jäätmekäitlus praktikas läbi mängida.
Lastele selgitatakse, miks on vaja prügi sortida ning miks see kasulik on. Õppimise käigus selgitatakse sedagi, mis saab prahist pärast konteinerisse viskamist. ?Sellest on vaja rääkida, et lastel tekiks mingigi ettekujutus looduse säästmisest,? sõnas õpetaja Kund.
Samas püütakse võimalikult palju jäätmeid ja pakendeid ära kasutada käsitöös. Näiteks meisterdatakse vanadest plekkpurkidest lillepotte, tühjadest moosipurkidest saavad elava fantaasia ning osavate käte abil väga kenad ning ainulaadsed lillevaasid või pliiatsitopsid.
Nii areneb Ene Kundi sõnul laste kunstimeel ja fantaasia. Üks omapärasemaid ja põnevamaid töid on näiteks ajalehemassist valmistatud pildid, kuhu lapsed pärast oma maitse järgi kuivatatud taimi peale kleepisid. Kuueaastane Joosep rääkis, et tema meisterdab ka kodus vanadest pakenditest midagi huvitavat ja põnevat, värvib või kaunistab.
Õpetus läbi mängu
Et lastele prügi sortimine põnevamaks muuta, korraldas õpetaja neile teemaga seoses mitmesuguseid mänge. Näiteks rebisid lapsed ajalehest peenikesed ribad ja võistlesid omavahel ribade hunnikusse puhumises.
?Mängimine on vajalik selleks, et lapsed õpiksid materjali tunnetama ja seda hindama, see tuleb hiljem sorteerimisprotsessile kasuks,? selgitas õpetaja. Möödunud nädalal kuhjati rühmaruumi suur prügihunnik, kust lapsed pidid välja otsima ühesugused materjalid ja panema need ühte hunnikusse. Hiljem pandi need eraldi kilekottidesse, mis väljas vastavatesse konteineritesse visati.
Et prügi sortimist õpetatakse ka väga väikestele, kes veel lugeda ei oska, varustas õpetaja Ene Kund prügikastid ka piltidega. ?Näiteks on biojäätmete kasti peal kolme põrsakese pilt, siis lapsed teavad, et sinna pannakse see prügi, mida notsud söövad,? rääkis õpetaja ja tõdes, et kodudes prügi sorditakse, seepärast lapsed enamasti teavad, millisesse konteinerisse midagi panna ja mida teha toidujäätmetega. Ka lapsed ise kinnitavad, et nende kodudes sorditakse prügi hoolega. Samas usub õpetaja, et kui lapsele lasteaias prügi sortimine selgeks teha ja laps sellest ka kodus räägib, suhtutakse ka kodudes jäätmekäitlusse veelgi vastutustundlikumalt.
Lapsed prügi sorteerimisest
Hoolimata oma noorest east, teavad Rohutirtsu lasteaia lapsed prügi sortimisest siiski küllalt palju. ?Kui ma ükskord emaga surnuaias käisin ja prahti maas nägin, siis ma võtsin selle üles ja viskasin prügikasti,? rääkis kuueaastane Joosep. Tema rühmakaaslane Ly kinnitas, et koristab enda järelt prahi ära ja midagi maha ei loobi, nii annab tema panuse looduse hoidmisse. Eliise aga sõnas, et tema teeb kasutatud pakenditest kodus mänguklotse.
Kõik lapsed avaldasid veendumust, et inimesed peaksid rohkem loodust hoidma. Joosep täpsustas, et puid ei tohi maha raiuda, sest neilt saame me hapnikku, ja prügi ei tohiks nii palju olla, sest see eritab õhku mürke ja võtab hapniku ära. Samas kinnitasid ka kõik vanema rühma lapsed, et nende kodused hoiavad samuti loodust.
EILI KOITLA
