See oli meestele juba 12. näidisrehepeks. Varasemad kümme sügist on 1938. aastast pärit rehepeksumasin Thermenius ja temast kümme aastat vanem traktor “Deering” unnanud ja mürisenud Põltsamaa Pajusi-poolses linnaservas Kippuse viljapõllul, kuid juba mullu toodi masinad Kaarlimõisasse ? ametikooli õpilastele lähemale. Tänavu oligi uudistajaid varasemast rohkem: lisaks arvukale ametikooliperele sõitsid viljapeksupäevast osa saama ka kooliõpilased Põltsamaa linnast ja selle ümbrusest. Seekord sai näha teistki viljapeksumasinat: 1920. aastast pärit “Doria” on Thermeniusest palju väiksem, sellesse söödetakse vilja tagant, mitte ülevalt. Et vana masina originaalmootor pole enam töökorras, sättisid mehed masina elektrijõule, sest “Deering” jääb selle rehepeksukarnituuri käivitamiseks liiga võimsaks.
Enne, kui hakkasid undama viljapeksumasinad, näitas Suuretalu peremees Kalju Koller, kuidas koodi abil viljapeadest teri kätte saab. Kollerile oli see töö tuttav – ta on oma vanaaegse rehepeksumasinaga kui ka koodiga varemgi vilja peksnud. Kollerid olid jätnud ühe haki rukist kodus peksmata, et näidata noortele, milline näeb välja rukkivihk, kuidas seda kinni siduda ja enne peksu lahti lõigata.
Kui rukis ja oder pekstud ning seitse kotti uudsevilja üle kaalutud, pakuti rehepeksupäeva lõpetuseks magusat suupistet ja kalja. Ja nagu talgutel vanastigi, mängis pill. Sellelgi talgul tõmbas rõõmsaid lõõtsalugusid Põltsamaa rahvamuusik Eduard Einmann.
Kui mõni aasta tagasi olid Kippus ja Põldma mures, et varandus lageda taeva all seistes hävineb, siis nüüd on mehed rahul, et Põltsamaa Ametikool pakub vanaaegsetele põllutööriistadele hoiuruume. Mehed tahavad lisaks rehepeksumasinatele tuua sinna varju alla veel teisigi vanu põllutöömasinaid. Koostöös kooliga ongi oma muuseum juba valmimas.
ARDI KIVIMETS
