|
|
|
</em>
Lõuna prefektuuri prefekti Tarmo Kohvi sõnul parandab politseireform eelkõige inimressursside kasutust. “Kui seni rääkisime politseijaoskonna juhist ennekõike kui korrakaitsepolitsei juhist, siis reformi järel on maakonna politseijuhi alluvuses kogu maakonnas asuv politsei inim- ja materiaalne ressurss,” lausus prefekt. “See on põhimõtteline muudatus ja mitte väike. Jaoskonna ülesandeks on tagada olemasoleva ressursiga kogu maakonnas avalik kord.”
Alluvad kohalikule politseijuhile
Praegu on lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna koosseisus Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee konstaablijaoskond, patrullteenistus ning piirkondliku politseitöö teenistus. Maakonnas asuvad Jõgeva kriminaaltalitus, arestimaja, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus jmt alluvad lõuna prefektuurile. Alates 1. oktoobrist kaovad konstaablijaoskonnad, seni otse lõuna prefektuuri alluvuses töötanud struktuurid allutatakse samuti kohaliku politseijaoskonna juhile ning politseijaoskonna koosseisus moodustatakse kaks talitust – patrulltalitus ning ennetus- ja menetlustalitus.
Jõgeva politseijaoskonna juhina jätkava Ivar Dubolazovi sõnul hakkavad patrulltalituse koosseisu kuuluma patrullpolitseinikud ning arestimaja töötajad, ennetus- ja menetlustalituse koosseisus jätkavad teenistust piirkonna- ja noorsoopolitseinikud, kodakondsus- ja migratsioonibüroo töötajad ning suurem osa praegusest kriminaalpolitsei koosseisust.
Kevadel välja kuulutatud reformiga taotletav kokkuhoid saadakse osakondade ja büroode arvu vähendamise ning töötajate koondamise arvelt, eelkõige väheneb juhtide ja tugitöötajate arv.
Juhtide arv väheneb
“Praegu on lõuna prefektuuris 40 juhti ning 46 teenistuse vanemat,” lausus prefektuuri korrakaitsebüroo juht Indrek Koemets. “Pärast reformi jääb alles 30 juhti ja 20 teenistuse vanemat. Maakondade tasandil kärbe nii suur ei ole, suurem osa juhtide kärpeid toimub n-ö keskaparaadis ning sealt me edu loodamegi.”
Jõgeva politseijaoskonnas ümberkorralduste tulemusel koondamisi ei toimu. “Kedagi politseinikest ei koondata, kõik jäävad tööle,” kinnitas Ivar Dubolazov. “Mõnel inimesel tuli küll valida, kas võtab vastu uue ametikoha või ta koondatakse, kuid kõik otsustasid uue ametikoha kasuks. Selles mõttes on kõik positiivne.”
Kogu lõuna prefektuuris tuli mõned inimesed siiski koondada. “Lõuna prefektuuris on tuhat inimest ning koondamisele läks neist 22,” ütles Tarmo Kohv. “Politseinikke puudutas see siiski äärmiselt vähe. Koondatute hulgas olid mõned tsiviilteenistujad ning need, kes ei soovinud uut ametikohta vastu võtta või kellel oli võimalik minna pensionile.”
Piirkonnapolitseinik tegeleb ainult piirkonnatööga
Kokkutõmbamiste tulemusena loodetavat palgakasvu pole politseinikel oktoobrikuus siiski veel mõtet oodata. “Palgareform peaks toimuma 1. jaanuaril,” lausus prefekt. “Politsei- ja piirivalveamet on teinud kõik selleks, et palgatõus oleks suurusjärgus neli protsenti, kuid see sõltub ennekõike riigi rahalisest olukorrast. Milline tuleb valitsuse otsus, on täna veel väga vara öelda.”
Kavandatud reformiga seoses on ühiskonnas kõige laiemat vastukaja pälvinud konstaablite ja konstaablijaoskondade kaotamine. “Konstaabel ei ole tegelikult mitte midagi muud kui teenistusaste,” ütles Tarmo Kohv. “Me räägime piirkonnapolitsei tänaste ülesannete olulisest muutmisest. Praegu on konstaablitel ehk piirkonnapolitseinikel kolm olulist ülesannet: piirkonnatöö ehk suhtlemine kogukonnaga, menetlustoimingud ning patrullimine. Reformiga on meil plaanis need kolm ülesannet lahutada ning alates 1. oktoobrist tegeleb piirkonnapolitseinik ainult piirkonnatööga.”
“Piirkonnapolitseiniku näol on edaspidi tegemist omamoodi politsei suursaadikuga rahva juures,” lausus prefekt. “Tema ülesandeks on käia ja suhelda inimeste ning omavalitsustega, olla kursis nende probleemidega ning anda neile nõu. Samas ei võta mitte keegi piirkonnapolitseinikult õigust ega kohustust sekkuda õiguserikkumisse ning vajadusel tuleb tal vormistada ka mõni väärteoasi. Aga tema põhitööks ei ole enam kindlasti tegelemine menetluse või patrulliga.”
Jõgeva politseijaoskonnas töötab praegu üksteist piirkonnakonstaablit, reformi järel jätkab kolm. Tarmo Kohvi sõnul siirduvad ülejäänud teisele tööle kas patrull- või menetlusteenistuses.
Patrull teeb menetlustoimingud kohapeal
Reformi tulemusena loodetakse oluliselt suurendada politseipatrullide tõhusust. “Patrulli koosseis suureneb ning väiksemate sündmuste korral teeb patrull kõik menetlustoimingud otsast lõpuni sündmuskohal,” kinnitas Tarmo Kohv. “Praegu läheb näiteks mingi pisivarguse korral kõigepealt kohale patrull ja konstateerib, et selline sündmus on toimunud. Seejärel jõuab sinna valvemenetleja, kes teeb sündmuskoha vaatluse ja lõpuks peab kannatanu tulema politseimajja ütlusi andma. Tulevikus peaks kõik need toimingud saama kohapeal ära teha. Olulisemate sündmuste, näiteks isikuvastaste kuritegude korral toimub asi siiski tavapäraselt ning sündmuskohale läheb ka menetleja, kes sündmuskoha põhjalikult üle vaatab.”
Lõuna prefektuuri juhtide sõnul on väiksemal politseijaoskonnal tihedam seos kogukonnaga ning ka jaoskonnasiseselt on tajutav parem meeskonnatunne. “Reform ei tohiks seda muuta,” ütles Indrek Koemets.
MATI ALEV
