Ühes Võrumaa vallas, mis poole sajandi eest, mil need lood sündisid, muidugi külanõukogu nime kandis, elas Rautsa talus mu sõtse ehk isa õe pere. Sõtsemees Erdel oli sellest ajast, mil mina asju märkama hakkasin, üle tollase kohaliku sovhoosi tuntud tehnikamees, leiutaja ja ratsionaliseerija.
Mida ta sovhoosi töökojas tegi, kui seal ametis oli, ma täpsemalt ei tea, kuid vaba aja pühendas ta kodus sepatööle, meisterdamisele ja kõiksugu masinate väljamõtlemisele. Kui möödunud sajandi kuuekümnendatel maakohtadesse esimesi pesumasinaid ostma hakati, oli see peagi olemas ka Erdil, nagu sugulased teda kutsusid. Isetehtud masin oli küll tõeline vaatamisväärsus, sest võttis enda alla tubli veerandi talumaja kivipõrandaga köögist ja tsentrifuug tegi põrgulärmi, kuid tulemus oli aus, sest pesu sai käte abita puhtaks.
Kodumajapidamine täielikult mehhaniseeritud
Hekslimasin käis selles kodus loomulikult elektri jõul, pliiditruubis toetas lämbetel päevadel tõmmet ventilaator, kah elektriga. Televiisoriantenni vastuvõtu kvaliteeti ehk pildi selgust sai reguleerida toast väljumata: selleks oli nutikal mehel sisse seatud hammasratastest koosnev süsteem, keera aga toas vänta. Televiisoripilt oligi nende kodus tol ajal, kui “vihmasajune” ekraan üsna tavaline oli, selguse poolest üle kihelkonna.
Suurim saavutus koduses põllumajanduses oli aga omaehitatud traktor, millel olid loomulikult olemas kõik maaharimiseks vajalikud tarvikud, ka kartulivagude lahtiajaja. Just tänu viimasele oli Ert sügisestel talgutel eriti nõutud ja hinnatud mees.
Traktor oli lihtne katuseta “põkats”, mida oma pere koduselt Kitseks kutsus. Sellel masinal oli esialgu taga kaks toekat ja ees üks väiksem ratas. Võrumaa loodus on aga teatavasti järskude küngaste ja sügavate orgude poolest rikas. Ma polnud vist veel koolilaps, kui panin suurte inimeste jutust kõrva taha, et sõtsemehe Kitsega juhtus meie pere heinakoormat jõeluhalt ära tuues äpardus, mis oleks õige traagiliselt lõppeda võinud. Küllalt väikesele sõiduriistale oli järele haagitud käru tubli heinakoormaga ja tee viis üsna järsust künkast üles, kui Kitsekese esimene ratas maast lahti kerkis, sest raskuskese vahetas kohta. Mehed ehk sõtsemees ja minu isa hüppasid kähku traktorilt maha ja suutsid mingil moel koorma üle pea kaldumise ära hoida. Sain aga aru, et täiskasvanud muretsesid eelkõige sellepärast, et lugu juhtus kodunt kaugel, kus mõni liigterane külainimene seda näha ja edasi jutustada oleks võinud. Isiklikku traktorit ei tohtinud tol ajal ju kellelgi olla, veel vähem oli lubatud sellise “aparaadiga” koduõuest kaugel askeldada!
Masin tuuniti neljarattaliseks
Viivitamatult ehitas tehnikamees traktori neljarattaliseks ning tuunis esiratastele kasti. Seal oli hea vedada loomasööta ja see kõlbas väga hästi ka laste sõidutamiseks. Olen ise selles kastis mitmeid lõbureise teinud. Eriti toredad olid kartulivõtutalgud, kui koormaid järjest keldrisse veeti, mudilased traktoristi kõrvalistmel või koorma otsas.
Mu sõtsetütar sai muide oma esimesed tehnikaalased õppetunnid nii teoorias kui praktikas juba koolieelikuna kätte. Kenas ja korralikus punases mantlikeses ja lehvidega viltmütsis “assistent” hoidis näiteks vajadusel jalga sõiduriista siduril, kui isa järelkärult koormat peale või maha laadis. Ka suure vennaga lubati teda julgesti traktorile kaasa.
Tehnikafänn ja universaalne pillimees
Ert, kes oli muide ka universaalne pillimees (kannel, akordion, mingil määral ka viiul) oli aga sündinud tehnikafänn. Koolihariduski olla tal omal ajal eelkõige seepärast napiks jäänud: poissi kiskunud nii vastupandamatult sepikotta, et ta koolist sageli poole päeva pealt jalga lasi, et sinna passima ja näppe tahmaseks tegema pääseda.
Ka sügiseti talust tallu rännanud viljapeskumasin oli tõeline magnet.
Kui Erdiga vanemas eas leiutamisest, ratsionaliseerimisest ja sovhoosi töökojas sündinust juttu sai tehtud, lipsas mehe jutu sisse ikka enesekindel väljend “mina ja teised insenerid”. Kahtlemata õigusega, sest ega üksi kõrgkoolidiplom päriselt targaks tee, kui pea praktilist elu ei jaga!
Üleskutse toimetuselt. Kui kellelgi on siitkandistki teada lugusid omavalmistatud masinatest, siis avaldaksime neid meelsasti!
KAIE NÕLVAK
