Senini ajaloolisi isikuid tutvustavaid raamatuid kirjutanud Jõgeva alevikust pärit Rauno Võsaste esitles möödunud reedel Laisholmi pubis oma esimest ilukirjanduslikku teost „Hea ment”.
Elav huvi raamatu vastu tekkis juba enne esitluse algust ja seda hakati kohe ostma. Rauno Võsaste ilukirjandusliku debüütteose peategelaseks on narkopolitsei talituse juht, oma ametis väärika tunnustuse pälvinud Raul Jarin, kellest ametkonnasiseste intriigide, sisemise „konkurentsi” ja provokatsioonide tõttu saab ise kahtlusalune, kinnipeetav arestimajas ja Tartu vanglas.
„Raamatust otsitakse ikka prototüüpe, analooge sündmustele. „Hea mendi“ tegelased ja juhtumid, nagu ilukirjanduses ikka, on aga välja mõeldud,” lausus autor raamatut tutvustades.
Tagamaade avamine
Et Rauno Võaste on ise aastaid töötanud kriminaalpolitseis, on raamatus detailselt kirjeldatud politsei jälitustegevust, koostööd kriminaalpolitsei salajaste kaastööliste ehk rahvasuus „kitsedega“, sisekontrolli ja prokuratuuri tegevust, elu arestimajas ja Tartu eurovanglas. Mitmed vanglaametnikud mõjuva lugejale piiratud mõtlemisvõimega käsutäitjatena.
Võsaste kinnitas, et raamatut kirjutades polnud tema eesmärgiks kedagi solvata või kellelegi liiga teha. Presentatsioonil kinkis Rauno Võaste raamatu oma sõbrale, samuti kriminaalpolitseis töötanud Jarek Pavlihhinile, kes teose valmimisse ka oma panuse andis.
Küllap seetõttu, et Rauno Võsaste on töötanud ka kunagises Jõgeva politseiprefektuuris, ei puudu romaanist ka Jõgevamaaga temaatika. Ühes vanglas nähtud unenäos ilmutavad peategelasele end kirjanduslike kujudena esitatud kriminaalpolitsei komissar Kostrov ja uurija Vaiknemaa jne. Huumorimeelse kõnepruugiga Vaiknemaa stamplause „Üksi on kõige parem juua, siis see joodikute möla ei sega” on kahtlemata üks eredamaid kilde. Peategelase Raul Jarini vanemad elavad Tormas. Raamatus on ka episood, kus Jarin võtab Tartust konservitehase juurest peale hääletaja, kes tegelikult on mõrvas kahtlustatav, ja nii kulgeb sõit Jõgeva arestimajja.
Artikli tarbeks sai Rauno Võsastelt ka päritud, kas tegemist on kriminaalromaani, psühholoogilise romaani või isikuromaaniga.
„Kirjutamise ajal ma ei mõelnud, millisesse kategooriasse võiks romaani liigitada. Ma pole ju raamatu, veel vähem ilukirjandusliku romaani kirjutamist õppinud, seepärast jääb ka raamatu mingisse žanrisse paigutamine asjatundjate tööks. Proovisin kirjutada nii, et oleks nauditav lugeda ja saaks samas kõik vajaliku ära öelda. Olulisel kohal on peategelase mõtted väga erinevates situatsioonides, inimsuhted, poolte valimine, hea ja kurja võitlus ja muu selline, mis on tegelikult ju nii tavaline ja igapäevane.”
Veel rääkis autor, et käsikirja põhiosa valmis praktiliselt ühe jutiga umbes kolme nädalaga. „Edasine protsess koos sisutoimetajaga võttis juba tehniliselt rohkem aega. Sisutoimetaja soovitusel lisasin mitmeid dialooge, juurde tulid ka mõned peatükid. Kirjutamine mulle meeldib ja tegemist on minu jaoks hobiga. Iga hobi tuleb ju nautida ja nii on minul ka kirjutamisega, mingit sundi ega pingutust ma kirjutamisse ei pane. Kui pole õiget tunnet, siis sel päeval lihtsalt ei kirjuta.”
Vastutab lugeja ees
Raamatu väljaandjaks valis Rauno Võaste prestiižse ja kogenud töötajatega kirjastuse Varrak. Küsimusele, kas pärast raamatu „Hea ment” ilmumist võiks Eesti ühiskond paremaks saada, vastas autor pikemalt. „Olen alati öelnud, et saan kirjutada sõltumatult, ausalt ja ilma igasuguste kohustuste või piiranguteta. Ainuke, kelle ees vastutan, on lugeja. Samuti olen alati püüdnud väga rangelt kinni pidada põhimõttest, et kirjutatuga ei tohi kellelegi haiget teha ega kedagi solvata. Samas peab igas loos olema algus, lõpp ja mõte. Midagi peab iga kirjutis ütlema. Kahtlemata tajuvad lugejad seda erinevalt. „Hea mendi“ puhul peaks lugejal alati meeles olema, et tegemist on siiski väljamõeldise ehk puhtalt ilukirjandusega. Erinevalt minu varasematest raamatutest, ei maksaks viimasest ajalooliselt täpseid fakte otsida. Aeg annab arutust, kuidas raamat vastu võetakse ja mida sellest arvatakse,” ütles uustulnuk ilukirjanduses.
Esmamuljeid raamatu „Hea ment” kohta avaldasid ka esitlusel osalejad. „Võimalik, et Rauno Võsaste on kirjandusliku ande ka geenidega kaasa saanud. Tema isa, teadlane Eino Võsaste oli samuti hea sulega erialaseid artikleid kirjutades ja meisterlik sõnaseadja seltskondlikel sündmustel,” ütles Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel.
„Seda , kas raamat „Hea ment” võimaldab kuritegusid ennetada, saab öelda siis, kui olen selle läbi lugenud,” ütles ohvriabitöötaja Rita Kaasik. „Ma pole siin aga mitte ametnikuna, vaid tavalise kirjandushuvilisena,”lisas ta.
„Mulle pole mõistagi üllatus, et vennal raamat ilmus. Rauno raamatud on alati kindla suunitlusega ja mõtlemapanevad,” lausus kirjamehe vend, kehalise kasvatuse õpetaja Rainer Võsaste.
„Esimesed Rauno Võsaste raamatud tulid üllatusena, seekordne enam mitte. Mulle meeldib, kui üks inimene ennast loominguliselt väljendab. Öeldakse, et inimesest võib „võmm” saada, võmmist inimene aga mitte. Rauno Võsaste esikromaan veenab lugejaid usutavasti ka vastupidises,” avaldas arvamust kunagine uurija ja tänane kunstnik Tiiu Kreim.
JAAN LUKAS
