Tabivere Vallamuuseumi õuel neljapäevani mängitava vabaõhulavastuse pealkiri “Roosade prillidega Ameerika Kristus ja vedelvorstist viimne eurooplane Mikumärdil” kõlab esmapilgul niisama segaselt kui Joosep Tootsi „kivirünta-punta-änta”, aga sellele, kes kirjandustunnist, kus komöödiaklassik Hugo Raudsepast kõneldi, just poppi ei teinud, hakkab asi pärast väikest järelemõtlemist täiesti arusaadava, loogilise ja vaimukana tunduma. Tegemist on ju Raudsepa viie teose pealkirjade osava kombinatsiooniga.
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify”>
Viie teose – näidendite „Roosad prillid”, „Ameerika Kristus”, „Vedelvorst” ja „Mikumärdi” ning suvitusromaani „Viimne eurooplane” – tekstidest lavastaja Raivo Adlas selle lego-tüüpi lavatüki kokku panigi. Esietenduse kuupäev – 10. juuli – polnud aga sugugi juhuslikult valitud: just sel päeval möödus 125 aastat Hugo Raudsepa sünnist.
Kõigil võrdsed võimalused
Lavastuses mängiv seltskondki on üpris kirju: kaasa teevad Tartu Vilde Teatri ja Jõgevamaa, täpsemalt Tabivere, Palamuse ja Jõgeva harrastusnäitlejad. Peategelasi selles lavastuses pole, aga pole ka kõrvaltegelasi. Kõigil on üsna võrdsed võimalused värvikaid karaktereid luua ja näiteseltskonna auks tuleb öelda, et keegi ei jäta oma võimalust kasutamata.
Tõsi, tartlased Matti Linno ja Peeter Novoseltsev on ehk siiski teistest natuke soodsamas olukorras: esimene astub üles kahes osas ning teise kehastatavale „Roosadest prillidest” pärinevale venelasest literaadile on lavastaja andnud muu hulgas eri stseenide ühenduslüli rolli. Aeg-ajalt ilmub ta jälle lavale, pakkudes lugeda oma „stateikat” ehk väheldast artiklit või külastades suure südamekujulise aknaga kemmergut, kust siis jälle vägevat kõhutuule- ja pasandamishäält kostma hakkab. Natuke peerune see tükk sedaviisi küll saab ja nabaaluse nalja tegemise võimalused tunduvad ka natuke ülearu agaralt ära kasutatud olevat, aga see on siinkirjutaja isiklik arvamus. Ning võrreldes Tartu Üliõpilasteatri poolt Tartu Botaanikaaias mängitava „Noorte Häälega” on „Roosade prillidega Ameerika Kristus” muidugi suisa aadlipreilide pansionaadi repertuaar.
Vene literaadi peldikukülastustest vahest enamgi hoiab tüki eri osi koos see, et kõigi stseenide tegevus toimub kabeliaias ristide ja hauakivide vahel. Esimene pilk kujundusele tekitas etendusele saabujates ehk väikest kõhedustki, sündmustiku hargnedes kujunes aga intrigeeriv kontrast loo lustaka olemuse ja tegevuspaiga sünguse vahel. Samas pole lavastaja tegevust kabeliaeda tuues sugugi meelevaldne olnud: „Viimsest eurooplasest” pärinevas stseenis käibki jutt ju esivanemate haudade hooldamisest, „Mikumärdi” stseenis püüab vanapiiga Maie oma sulaspoisist peigmeest Antsu leeriks ette valmistada ning „Ameerika Kristuses” peetakse väga ägedat usuteemalist dialoogi.
Lavastaja assistendi Tõnis Lepa sõnul (lavastaja Raivo Adlas vihtus pühapäeval Alatskivil viimast õhtut „Vihurimäed” mängida) tingis lavakujunduse (selle autor on Jõgevalt pärit Vanemuise kunstnik Andres Lindok) lavastaja ja assistendi ühise jalutuskäigu aegu leitud tänuväärne mängupaik: vallamuuseumi kunstipärane maakividest tagasein mõjus kuidagi iseenesest vihjena kirikule ning sealt polnud hauasammasteni enam palju maad.
Hea mänguplats
Mänguplats on tõesti hea: muuseumi (ehk kunagise hobupostijaama) tagasein pole mitte ainult ilus vaadata, vaid peegeldab hästi ka heli, nii et teksti kuuldavuse probleeme poleks pidanud ka tagareas olema.
Küsimusele, miks seekord selline Raudsepa-kompott sai ette võetud, vastas Tõnis Lepp, et eelkõige mõistagi Raudsepa 125. sünniaastapäeva tähistamiseks: Jõgevamaal on seda tähtpäeva ju eriti põhjust pidada, sest sündinud on näitekirjanik Vaimastvere mõisa aednik-viinameistri peres.
„Puhast „Mikumärdit” ei tahtnud me võtta, sest seda on juba liiga palju mängitud. Sestap sai tehtud selline segu. Algul lugedes tundus tekst natuke harali ja arusaamatu olevat, aga proovide käigus hakkas see näitlejaile üha rohkem meeldima. Nii et minu meelest on seniseid etendusi küll nautinud nii tegijad ise kui ka publik, seda enam, et ühegi senise etenduse ajal pole ka vihma sadanud. Kahju ainult, et Tabivere Harrastusteatri alaline kutselisest näitlejast abimees Tõnu Kattai seekord tervise tõttu kaasa lüüa ei saanud. Aga Palamuse Amatöörteatri näitleja Jaanus Järs mängib temale planeeritud rolli hiilgavalt ära.”
Tänasega kokku on „Roosade prillidega Ameerika Kristust” võimalik näha veel kolmel õhtul. Pilvitut taevast ei tea lubada, aga nalja saab küll omajagu.
RIINA MÄGI
