Rapsikasvatajaid kiusasid mullu vihm ja taimehaigused

“Lätist ja Leedust oleme me juba sisse ostnud 8500 tonni seemet ja me jätkame selle importi kuni plaanitud koguse kättesaamiseni,” teatas Werol Tehaste ostuosakonna juhataja Indrik Unt.

Saagikus vähenes 0,5 tonni võrra hektarilt
Eestist varuti üle 41 500 tonni õliseemet, sealhulgas otselepingutega alla 8000 tonni.

“Ka keskmine õlisisaldus seemnes oli möödunud aastal madalam. Kui 2002. aastal oli seemnetes õli keskmiselt 42,1 protsenti, siis 2003. aastal ainult 41,2 protsenti,” lisas Unt.

Lepingu järgi oli seemne baashinna kujunemise aluseks maailmaturuhind Pariisi börsil. Õlikultuuride kasvatajatel oli kõrgema õlisisalduse eest võimalik saada hinnalisa. Suurimaks õliseemne müüjaks oli Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu, kellel oli 9 maakonnas 162 kasvatajat kasvupinnaga kokku 9418 hektarit.

“Aastad ei ole vennad. Kui 2002. aastal lõpetasime rapsiseemne varumise ja turustamise 31. oktoobril, siis 2003. aastal saabus viimane koorem lattu 15. detsembril. Keerulistest ilmastikuoludest tulenevalt vähenes kogutoodang üle-eelmise aastaga võrreldes 16 protsendi võrra. Põhjuseks oli keskmise saagikuse langus 0,5 tonni võrra ehk 2,1 tonnilt 1,6 tonnini hektarilt,” märkisid Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu juhatuse esimees Ülo Väljaots ja tegevdirektor Aivar Altmäe.

Jõgevamaa suurim saak 2,3 tonni hektarilt
Vaatamata sellele, et ühistu külvipind suurenes 2003. aastal 2002. aastaga võrreldes 1160 hektari võrra, varuti eelmisel aastal ülemöödunud aastaga võrreldes üle 2600 tonni rapsiseemet vähem. 2002. aasta kogutoodang oli 17 322 tonni.

Lääne-Virumaa 56 lepingupartnerit kasvatasid rapsi ja rüpsi 3383 hektaril, Jõgevamaa 48 lepingupartnerit aga 2623 hektaril. Meie maakonnas on suuremateks rapsi- ja rüpsikasvatajateks AS Adavere Agro (300 ha) ja OÜ Härjanurme Mõis (296 ha).

Aru POÜ Läne-Virumaalt kasvatas õliseemet 284-l hektaril.

Kõrgema saagi sai Jõgevamaa talumees Sulev Tutt ? hektarilt keskmiselt 2,3 tonni. Viljar Kalmi põldudel oli hektarisaak keskmiselt 2,1 tonni. Neil mõlemail oli rapsi külvatud 20 hektarile.

Üle 100 hektaril rapsiseemne kasvatajate hulgast oli kõrgem keskmine saak Tartumaal ASil Setra Mõis, kes sai hektarilt keskmiselt 2,5 tonni. Järgnesid Jaak Läänemets Lääne-Virumaalt 2,3 tonniga (kasvupinda 120 ha), AS Adavere Agro 1,8 tonniga, OÜ Härjanurme Mõis 1,7 tonniga ning Torma POÜ 1,7 tonniga (kasvupinda 232 ha).

“Me oleme oma plaanidega juba tänavuses ehk 2004. aastas ning oleme valmis sõlmima rapsikasvatajatega uusi ostu-müügilepinguid,” märkis Indrik Unt.

RAIVO SIHVER