“Kodus võib ju kopitama minna,” leiavad naerusuised Sooküla naised, kui on ühes majas jõudnud väljapandud näputöid juba küllalt uurida ning siis kergel sammul teise majja teel on, kus kõiki juba kaetud peolauad ootavad.
Kuulutatakse välja kindakonkurss
Suur käsitöönäitus on pandud raamatukoguhoonesse välja juba teist aastat järjest. Ümbruskonna naiste eriilmelisi näputöid saab taas vaadata mitmes ruumis. On tikitud, telgedel ja varrastel kootud esemeid, õmblus- ning heegeldustöid jne. Kõikidel ka tegijate nimed juures – Vaike Metsma, Aasa Kuusik, Aile Kool ja väga paljud teised. Nagu eelmiselgi aastal, on ka tänavuse näituse peamised organiseerijad ja korraldajad Liidia Pärn ja Rannale kodu rajanud soomlanna Marja Korpimäki. Marja tulek on lisanud siitkandi ellu üksjagu elevust ja värskust juba seetõttu, et ta on haaranud ümbruskonna ettevõtmistesse ja üritustesse kaasa ka oma põhjanaabritest sõpru ja tuttavaid, sealhulgas ka Soome Lions-klubi liikmeid.
Ise lööb ladusat eesti keelt rääkiv Marja rõõmsalt kaasa mitmes kohalikus rahvatantsurühmas, õpib huviga kindakirja kuduma ja siitkandi kombeid tundma. Seekord on just Marja see, kes on tulnud mõttele algatada kindakirja konkurss. Nii kuulutavadki Marja ja Liidia pärast seda, kui tänavune käsitöönäitus on pidulikult avatud, avalikult välja konkursi kõige tabavamalt Pala valda iseloomustava kindakirja kudujale. “Oktoobri alguses võtame tööd kokku ja teeme näituse,” annavad asja algatajad kõikidele teada. Et seekordsel näitusel ongi just kõige enam väljas eriti palju kaunite mustritega kindaid, tundub, et kindaid siinkandis kududa armastatakse ning ilmselt on sellise konkursi väljakuulutamine ka igati aja- ja asjakohane.
Marja on teinud aga seekordsel näitusel oma praeguse kodupaiga rahvale omamoodi üllatuse. Nimelt saab kõige tagumises ruumis näha tema vanaema ja vanatädi näputöid, kelle mõlema sünniaastad jäävad 19. sajandi lõppu.
Kogu näitus lubatakse aga välja jätta terveks suveks, et seda saaks näha nii omakandi rahvas kui ka külalised lähemalt ja kaugemalt.
Ranna rahvas oskab pidu pidada
Rahvamajas on seekordse peokava kokkuseadja Eha Veskimets Raatvere külast. “Kevadpidu on meil alati väga oodatud,” tunnistab rahvamaja perenaine Maimu Karv. Ilmselt suudab üks kauaoodatud pidu peolised ka imeliselt ilusateks muuta. Seda on saali vaadates ka eksimatult tunda. Ehkki kuulutuselt võib silm möödaminnes lugeda, et tegu on memme-taadi kevadpeoga, annab nooruslikumaid peolisi otsida. Kaasa tegema pole siin vaja kedagi meelitada ega ärgitada. Ranna rahvas oskab peost ja üksteisest rõõmu tunda.
Pärast päevakohast kevadist sissejuhatust tervitatakse külalisi Soomest ning kutsutakse kõiki koos lõbusalt aega veetma. Natuke tõsist juttu on peo alguses ka. Nimelt on raamatukogu juhataja Ene Maasik tulnud kõnelema Juhan Liivist, kelle sünnist möödus 30. aprillil 140 aastat ja keda Kodavere kihelkonnakoolis käimise tõttu ka üksjagu siitkandi inimeseks võidakse pidada.
“Nagu näete, pole laval täna ühtegi bändi, aga selle eest on palju häid ansambleid ja lauljaid makilindilt,” ütleb Eha Veskimets ning palub kõiki avavalsile. Nagu Ranna rahvale kombeks, saab saal tantsijaid otsekohe ka täis. Asjaolul, et naispere seas on vaid üksikuid mehi, pole mingit tähtsust ja tantsud ei jää seepärast sugugi tantsimata.
Siis astub saali keskele memmede rühm Meelespea ja tantsib mitu ilusat tantsu. “Memmede rühma liikmed võivad ükskõik millise õhtu ja ükskõik kus ära sisustada,” tunnistab hiljem nende juhendaja Maimu Karv. Nagu selgub, on seda tehtudki, nii omakandis kui ka mujal maakonnas ja kaugemalgi. Hiljuti tuldi koos naisrühmaga Lahe Soomest esinemast.
Päev jätkub hoogsalt seltskondlike mängudega. Kõigil on lõbus olla ja kevadet on ranna ääres jälle rohkem tunda ? igas mõttes.
VAIKE KÄOSAAR
