Rammumehed rassisid vihmas

<p style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Ehkki jaanilaupäev oli vihmane, ei jäänud Palamuse selle päeva traditsiooniline võistlus — rammumeeste jõukatsumine — seegi kord pidamata. Tõnissoni tiitliga lahkus Palamuselt 28-aastane võrulane Markus Männik.

Võistlema tuli seekord 11 rammumeest, kelle hulgas kergema kaalukategooria (alla 84 kg) esindajaid oli vaid üks. Üks võistleja loobus pärast esimest ebaõnnestunud ala, kümme pidasid aga vapralt vastu lõpuni. Võitja väljaselgitamiseks tehti läbi kuus ala: kivide kandmine, raskuste hoidmine, “trepp”, tünni kandmine, rehvi kantimine ja auto tõmbamine. Viimase ala võistlusvahend, st auto, mida köie abil enda poole tõmmati, oli vaatamisväärsus omaette: 1979. aastal toodetud 5,8 liitrise mootorimahuga Mercury Goucar, mille omanikuks on Rene Poll.

Kui esimesel alal oli selle võistluse uustulnuk Markus Männik teine ja teisel alal neljas, siis kolmandast alast, “trepist” alates ta enam esimesest kehvemaid kohti ei tunnistanud. Nii oli juba enne viimast ala, auto tõmbamist selge, et kui Männikul see ala päris aia taha ei lähe, kuulub Tõnissoni tiitel talle. Võrulane aga ei vääratanud, vaid noppis selleltki alalt võidu.

Üldarvestuses kogus Männik 61 punkti, edestades teiseks tulnud jõgevalast Romek Velti tervelt 15 ja kolmandaks tulnud tartlast Tarmo Mitti 17 punktiga. Mullu Tõnissoni tiitli saanud Raino Pollil (üldse on ta selle võistluse võitnud kolmel korral) tuli seekord leppida viienda kohaga, sest tema ja Miti vahele suutis end suruda veel Elmar Karu, kes elab ja töötab Soomes. Raino Poll oli üksiti parima tulemuse saavutanud Palamuse valla rammumees. Kohalikest jõumeestest tegid võistluse edukalt lõpuni veel Madis Likk ja Venno Kivi. Esimene tuli raskemate meeste hulgas seitsmendaks, teine kuulus ainsana kergemasse kaalukategooriasse ja sai ka selle klassi võidukarika.

Markus Männik kuulis Palamusel peetavast võistlusest eelmisel päeval ühe rammumehe juubelipeol.

Treeninud seitse aastat

„Päris kahju, et portaalides rammumees.ee ja powerman.ee selle võistluse kohta infot üleval pole. Enamik selle ala tegijaid hangib oma info just sealt,“ ütles Markus Männik. „Usun, et sellisele lahedale võistlusele oleks veel mõned tugevad tegijad tulla tahtnud.“

Mööblivabrikus töötav Markus Männik avastas raskejõustiku enda jaoks seitse aastat tagasi. Üks sellega tegelema innustajaid oli Lõuna-Eestis tuntud rammumees Meelis Pungits. Praegu kuulub Markus Männik MTÜsse Võru Raskejõustikuklubi ning treenib koos klubikaaslastega Parksepa kooli ruumides asuvas jõusaalis.

“Meil on selle kooliga vastastikku kasulik koostöö: nemad andsid ruumi, meie sisustasime selle tehnikaga ning treenida saame seal nii meie kui ka õpilased,” ütles Markus Männik.

Ta on juba aastaid kaasa teinud Eesti professionaalsete rammumeeste võistlussarjas Strongman GP. 2009. aastal õnnestus tal see sari ka võita.

“Olin siis selle sarja ajaloo noorim võitja,” ütles Markus Männik. “Tookord töötasid, tõsi küll, mõned asjaolude kokkulangemised minu kasuks.”

Paremad aastad ees

Männik usub üldisele statistikale tuginedes, et oma võimete tippu peaks ta jõudma alles nelja aasta pärast. Praegu hoiab ta Eesti rammumeeste reitingutabelis neljandat kohta. See annab talle alust loota päris head tulemust ka sel nädalavahetusel peetavatel Eesti rammumeeste meistrivõistlustel.

“Professionaalsete rammumeeste võistlustel on raskused muidugi tunduvalt suuremad,” ütles Markus Männik. “Väiksemate raskustega võistlemine annab võimalusi ka kergematele meestele. Siingi üllatasid mitu noort ja mitte just võimsa kehaga võistlejat muljetavaldavate sooritustega. Venno Kivi autotõmbamise katset vaadates pidi mul suugi lahti ununema: ta pani selle masina ikka väga kiiresti veerema.”

Markus Männikule endale on loodus kere suurust ja ihurammu lahkesti jaganud. Seitse aastat treeninguid on looduse antule veel rohkesti juurde andnud. Kehakaalu on selle aja jooksul juurde tulnud 40 kg. Praegu kaalub ta 188 sentimeetrise pikkuse juures 132 kg, aga paksuks meheks ei saa teda kuidagi nimetada.

“Nojaa, lihas on ikka midagi muud kui vedel pekk,” naeris võrumaalasele iseloomuliku sõbraliku olemisega rammumees.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus