Ooperirongiga Jõgevale saabunud rahvusooperi koori, orkestrit ja soliste kogunes kuulama-vaatama mitusada inimest, kellest kõik kindlasti jõgevlased polnudki. Kärmemad said ajutiselt ooperilavaks muudetud vana kaubaplatvormi ette seatud toolidele istuma, hiljem tulnud pidid kõrget kunsti nautima püstijalu ja vaatama, et selle juures jalgupidi porri ei satuks: hiljutine vihm oli jätnud platvormi esisele platsile “mälestuseks” pika porilombi.
Mõned jaama lähedal elavad vanaprouad päästsid end püstiseismise vaevast sellega, et võtsid kodunt köögist taburetid kaasa. Nüüd võivad nad veel aastate pärastki lastelastele rääkida, kuidas nad oma taburetiga ooperis käisid…
Rahvas võttis estoonlaste etteasted vaimustusega vastu. Polnud ka ime: kava oli ju koostatud enamasti sellistest “hittidest”, mida ooperikogemuseta inimenegi poole kõrvaga kusagilt kuulnud on. Akustika polnud vana kaubaplatvormi kohta just laita. Paraku viis osa kaunitest helidest minema tuul ja osa mattusid automürinasse: täislastis palgiveoautod jätkasid möödavuramist ka kontserdi ajal. Kui lisada veel kontserdi algul mööda kolisenud hiigelpikk naftarong, siis said rahvusooperi artistid üsna adekvaatse pildi Jõgeva igapäevaolustikust.
Taras, Alver, Mattiisen
Etteastete vahepeal tuletas Arne Mikk meelde, et paljude teiste Eestimaa paikade kõrval on estoonlaste read aja jooksul täiendust saanud ka Jõgevamaalt: siit on pärit endine orkestrant Harvig Juksar ja legendaarne tenor Martin Taras. Meenutada oli põhjust ka kiviviske kaugusel raudteelaste elamus sündinud poetessi Betti Alverit: 1973. aastal lavastati Estonias Leo Normeti lühiooper “Pirnipuu”, mille aluseks on Alveri samanimeline poeem.
Alo Mattiiseni Jõgeva-päritolu meenutamine oli sissejuhatuseks Jõgeva Gümnaasiumi laulupoiste Martin Mey, Oskar Orupõllu ja Jürgo Jartsev-Moonti esinemisele: nad esitasid koos ooperikooriga Alo Mattiiseni-Jüri Leesmenti proloogi-epiloogi muusikalist “Väike merineitsi”. Lõppes kontsert Estonia kunagise muusikajuhi Raimund Kulli seatud “Kodumaaga”, mida laulsid koos estoonlased ja jõgevlased.
Elu jaama tagasi
“Nii üleeilsed kontserdid Rakveres, Jõhvis ja Narvas kui ka siinne kontsert näitas, et me oleme Eesti eri paigus vägagi oodatud,” ütles rahvusooperi avalike suhete juht Kaido Padar. “Ooperis käik pole pealinlaselegi teab mis odav, kaugemalt tulijad peavad aga raha välja käima ka sõidu, söögi ja vajaduse korral ööbimise eest. Rakveres tunnustas linnapea Andres Jaadla meid ka selle eest, et me elu raudteejaama tagasi tõime.”
Padari sõnul sai ooperirongi kahepäevane reis teoks tänu rahvusooperi kollektiivi entusiasmile ja paljude sponsorite toetusele. Neljavagunilise rongikoosseisu andis ooperiartistide käsutusse Edelaraudtee ja kütuse Saurix Petroleum; rööpad, mida mööda sõideti, on, teadagi, Eesti Raudtee omad. Toetajaid oli teisigi. Mõned neist, nagu SEB Ühispank, EMT, Lipton ja Balti Sepik saatsid oma esinduse ka ooperirongisõidule kaasa, et nad publiku hulgas oma kaupu või teenuseid pakuksid.
“Rongireisi teeb kaasa 180 estoonlast, mõnedel neist on ka lapsed kaasas: nemad võivad mängida toitlustusvaguni lastenurgas,” ütles Kaido Padar. “Tegelikult on see meie ooperiartistidele päris suur pingutus, sest spordiklubis Coral Club 8. septembril esietenduva “Othello” proovid käivad täie hooga ja paljud, kes täna alles keskööks Tallinna tagasi saavad, peavad homme hommikul taas proovis olema.”
RIINA MÄGI
