Võrus alatest 1987. aastast tegutsev Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1 kutsub inimesi ühinema uue autasu, Eesti Rahva tänumedali asutamisega. Esimese, puhtast kullast tänumedali saab vabadusvõitleja Harald Nugiseks, sõjasangar, keda seni riiklikult pole tunnustatud. Rahvamedal antakse Nugiseksile üle võidupühal Pärnus.
Kolonni juht Ain Saar tutvustas ideed esmakordselt 29. märtsil Tartus toimunud langenud vabadusvõitleja päeva XII aulakonverentsil. Järgnes pöördumine Eesti Vabariigi kodanike, organisatsioonide, mittetulundusühingute ja seltside poole.
“Eesti ajalugu on keeruline ja Eestil pole õnnestunud välismaailmale selgeks rääkida meie olukorda Teises maailmasõjas. Meie, kes me tunneme oma ajalugu, ei pea aga vaba rahvana häbenema ega maha salgama oma kangelasi,” seisab pöördumises.
Eesti Rahva tänumedali mõtteks on, et see annetatakse inimesele, kes vaatamata oma teenetele pole jätkuvalt saanud riiklikku tunnustust. Tänavu esmakordselt väljaantav Eesti Rahva tänumedal on kavas annetada koos kogutud rahalise preemiaga vabadusvõitlejale Harald Nugiseksile. Kolonn kutsub rahvast algatusega liituma, raha on võimalik annetada läbi organisatsioonide või otse MTÜ Noorteühendus Kolonn Nr. Arveldusarvele 10220066694013. Lähemat infot saab kodulehelt www.noortekolonn.org
Tänumedal antakse avalikult üle võidupühal Pärnus.
Rüütlirist sõdurivapruse eest
19-aastane Harald Nugiseks astus 1941. aasta augustis vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke, olles eelnevalt kõrvale hoidnud punamobilisatsioonist. Peagi sai temast 185. Eesti julgestusüksuse sõdur. 1943. aasta mais asus noormees teenima Eesti leegioni. Ta oli lühikest aega Heidelaagris väljaõppel, kuid suunati peatselt Saksamaale Hamburgi lähedale Lauenburgi allohvitseride kooli.
1943. aasta lõpul teenis Nugiseks Neveli lähistel. Pärast haavatasaamist anti talle haavatu ja jalaväe rünnakumärk. 19. veebruarist 1944 teenis Harald Nugiseks Narva rindel. Lahingus ilmutatud sõdurivapruse eest autasustati teda 27. veebruaril 1944 II klassi ja 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga.
Seejärel viibis 13. aprillil raskelt haigestunud Nugiseks pikaajalisel ravil Lõuna-Tiroolis Meranis, kust ta alles oktoobris 1944 naasis oma diviisi Neuhammeris. Tšehhimaal sattus Harald Nugiseks sõjavangi ning saadeti Siberisse.
1946. aasta novembris toodi Nugiseks Jõhvi sõjavangide laagrisse, kust vabanes 10. novembril. 13. veebruaril 1947 arreteeriti ta Türi raudteejaamas. 1948. aasta 4. juulil mõisteti Harald Nugiseks § 58 – 1A järgi süüdi kodumaa reetmises ja pandi kümneks aastaks vangi. Seda karistust kandis Harald Nugiseks Obi jõe suudmes Obskajas.
Pärast Stalini surma 1953. aastal vabanes Harald Nugiseks vangistusest, tema elukohaks sai Lapõtlang. Eestisse tagasi jõudis Nugiseks 1958. aastal. Praegu elab meie vaikiv sangar Harald Nugiseks Pärnumaal.
Endised sõjamehed toetavad
Harald Nugiseks on ainus neljast Rüütliristi kavalerist, keda eesti rahvas saab veel tänada. Paul Maitla mõrvasid tshehhi kommunistid, Harald Riipalu ja Alfons Rebane pääsesid vabasse maailma, kuid ei elanud nii kaua, et näha Eesti lipu uut heiskamist.
Jõgevamaa sõjameeste ühingu esimees Kuuno Paeveer kinnitas Vooremaale algatusest kuuldes, et tema ja nende ühing toetavad ettevõtmist kahel käel. “Eesti Rahva tänumedal kõlab väga sobivalt. Harald Nugiseks võib seda oma südames pidada ehk tähtsamakski kui Saksa riigi kõrget autasu,” ütles Paeveer.
Jõgevamaa sõjameeste juhi sõnul selgus tagantjärele, et ta sõitis 1944. aastal Harald Nugiseksiga sama teed – Tšehhimaalt Vorkutasse. “Ešelone, millega vange veeti, oli mitu ja laagrid olid tohutu suured,” meenutas Paeveer.
Eesti Sõjameeste Sakala Ühingu esimees Harald Mäepalu tutvustas teemat Viljandimaa meestele üleeile toimunud korralisel üldkoosolekul. Internetis on oma toetusallkirja andnud üle 160 eraisiku, neljapäeval alustati füüsilist allkirjade kogumist. Toetusallkirjade lehe saab igaüks alla laadida kolonni koduleheküljelt www.noortekolonn.org, allkirja andja peab olema vähemalt 15-aastane Eesti kodanik. Statuudi järgi peab tänumedali välja andmiseks olema kogutud vähemalt 10 000 allkirja, Harald Nugiseksile annab rahva tänumedali üle see inimene rahva hulgast, kes talle kõige rohkem toetusallkirju on kogunud. Kullast Eesti Rahva tänumedaliga kaasneb köidetud raamat, mis sisaldab tänumedali statuuti ja kõigi toetajate nimesid. Kirjeldatud raamatu üleandmise au saab osaks inimesele, kelle kogutud allkirjade arv jäi teisele kohale.
JAANIKA KRESSA
