Laupäeval toimus VIII Ühistukonverents „Et elaks Eesti!”, mille korraldas Akadeemiline Ühistegevuse Selts koostöös Tartu Hoiulaenu Ühistuga.
„Akadeemiline Ühistegevuse Selts on üsna vana, ennesõjaaegne, pärast iseseisvumist taastatud organisatsioon,“ rääkis Mart Riiner, kes on praegu seltsi eesotsas. Kes seda konverentsi juhatas ning ka ise sõna võttis. „Seltsi eesotsas oli varem majandusmees, kunagine põllumajandusminister ning hilisem maaülikooli professor Jaan Leetsaar. Tema on nii-öelda ühistegevuse patrioot ja ka paljude ühistegevuseõpikute autor.
Liikmeid on omajagu ja enamasti akadeemilise taustaga. Seltsis tegeldakse pigem inimeste maailmavaate kujundamisega, korraldatakse loenguid ja jagatakse teadmisi majandusest. Me oleme konverentsi pikka aega korraldanud maaülikoolis, aga seekord, miks mitte Jõgeval. Teeme seda koostöös Tartu hoiulaenuühistuga.“
Eestis nõrk ühistegevus
„Raha ei ole eesmärk iseeneses, mille poole püüelda. Olulised on ikka inimesed – et nemad ühiste eesmärkide nimel kokku tuua,“ kinnitas Riiner, kelle ettekanne rääkis sellest, mis kõik meie rahast arusaamises valesti on. „Eesti ühistuliikumine on nüüd väga tagasihoidlik võrreldes kahe sõja vahelise ajaga,“ nentis ta.
Konverentsi esimene esineja oli juba nimetatud ühistegevuse patrioot Jaan Leetsaar, kes rääkis Eesti kolmest suuremast ühistugrupist, võrreldes neid analoogiliste ettevõtmistega teistes riikides. Võrdluse alla sattusid Coop, korteriühistud ja hoiulaenuühistud. Põllumajanduslikud ühistud, mis Riineri sõnul peaksid olema väga tugevad, ei mahtunud paraku Leetsaare valikusse.
Oma ettekandes juhtis Jaan Leetsaar tähelepanu asjaolule, et näiteks võrreldes Soome ja teiste riikidega on Eestis ühistegevus, seetõttu ka Eesti kapital meie majanduses üsna nõrgalt esindatud.
„Eestlane on armunud rahasse ja aktsiaseltsidesse. Ta ei oska ühistu liige olla. Sattusime vaimustusse kapitalismist ja omanikuks olemisest, aga teised riigid ei ole seda teed läinud. Nii Soomes, Rootsis kui Norras on tugevad ja suured ühistud. Soomlased on valehäbist vabad, seal julgetakse olla ühistu liikmed,“ rääkis Leetsaar lisaks.
Kriitikat rahale ja riigile
„Kõige suurem ühistuperekond on meil Coop,“ nentis Leetsaar oma ettekandes, olles selle suhtes küll väga kriitiline. „Meil on nad kinni jäänud omaaegsesse ETKVL-i süsteemi, nii et seda juhitakse kui aktsiaseltsi.“ Oma sõnade kinnituseks tõi ta välja, et ühistutel peaksid olema ühistuliikmete suunatud lojaalsusprogrammid, kuid Coopil on lojaalsusprogrammid siiski mõeldud klientidele.
Tugevaks ja omanikukeskseks ühistuks pidas Leetsaar korteriühistuid, kus tuleb paratamatult omanikega väga arvestada. Hea näitena nimetas ta koostööd Kredex-programmiga. Samal ajal on ühistud paljude teenuste osutamise kaudu seotud äriühingutega.
Et seadus soodustab rahapaigutajate ja laenuvõtjate hoiulaenuühistute liikmeks võtmist, nimetas Leetsaar hoiulaenuühistuid kõige tugevamini oma liikmetega seotud ühistegevuse vormiks Eestis.
Kui Mart Riiner oli oma ettekandes uskumatult rahakriitiline, siis Harry Raudvere oli oma ettekandes „Riik kui omanikutulu allikas Nossovi „Totu Kuul“ näidetega“, omakorda riigikriitiline.
„Kõik on kinni inimloomuses. Nii mitmedki on öelnud, et poliitikasse lähevad natuke väikese empaatiavõimega inimesed. Sellega kaasnevad ju mitmed hüved. Palju lihtsam on kulgeda ja nautida seda heaolu. Teadlased ei saa minna just sellepärast poliitikasse, et otsustamiseks vajavad nad põhjalikku informatsiooni. Poliitikule ei ole see oluline, tehakse midagi ära ja pärast selgub, mis saab.
Eesti on nii väike, et siin peaksid toimuma isikuvalimised, siis muutuksid paljud asjad ühiskonnas. Olen veendunud ühistegevuse pooldaja, ühistegevus on suunatud oma ühistu liikmete heaolule. Me ehitame praegu Tartu Hoiulaenuühistu baasil tuuleparki. Üksi on väga raske midagi teha, aga koondades kapitali, on võimalik teha palju,“ rääkis Raudvere.
Tartu Hoiulaenuühistu korraldatud konverentsile tõid bussid huvilised kohale nii Tartust kui Tallinnast.
ANDRA KIRNA
