Teisipäeval avalikustati üleriigilise festivali Koolitants lõppkontserdile pääsejad. Jõgevamaalt on sinna oodatud kolm truppi: Jõgeva Muusikakooli tantsurühmad Pärlid ja Föönix 1 ning Adavere Põhikooli
IV-VI klasside vanuserühmas konkureeriv tantsurühm Pärlid (juhendaja Ave Lääne) esitab 3. ja 4. aprillil Tallinnas Salme Kultuurikeskuses toimuval lõppkontserdil tänavusse erikategooriasse — naerutantsu kategooriasse — kuuluva tantsu „Naerukas“, mille autoriks on Ruben Roos. Adavere Põhikooli tantsurühm (juhendaja Terje Õunapuu) teeb kaasa
Maakondlikel tantsupäevadel valis zhürii 615 tantsu seast ühtekokku 250 lõppkontserdi kandidaati, mis osalesid hindamise teises voorus, kus videoid omavahel võrreldes valiti välja 120 lõppkontserdile pääsenud tantsu.
Adavere Põhikooli tugiklassi õpetajat ja ringijuhti Terje Õunapuud võib mööndusteta nimetada Jõgevamaa edukaimaks juhendajaks Koolitantsu festivalil: sellist juhtumit pole veel olnudki, et ta oma rühmadega Koolitantsul oleks osalenud, aga lõppkontserdile poleks pääsenud. 28. jaanuaril Põltsamaal toimunud Koolitantsu maakondlikul tantsupäeval käis Adaverest ühtekokku kolm rühma.
„Et just vanima rühma tants „Marjud marjul“ edasi pääseb, selles olid Koolitantsu zhürii liikmed juba Põltsamaal kindlad,” ütles Terje Õunapuu. „Mina olin siis skeptiline. Mõtlesin, et kust nad seda teada võivad, kui kõik teised maakondlikud tantsupäevad on alles toimumata. Aga nii see lõpuks siiski läks.”
Tants kummikutes
Edasipääsenud tantsu idee tuli juhendajale pähe üsna viimasel minutil. Enne jaanuarikuud polnud tal ega tantsijatel õigupoolest aegagi Koolitantsu peale mõelda, sest tuli valmistuda tänavusuviseks Kalevi võimlemispeoks ja kooli jõululavastuseks. Mõtte käivitasid üks leitud muusikapala ja üks rabamatk: Terje õpib Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledzhis kaugõppes haldus- ja ärikorraldust ning rekreatsioonikorralduse õppejõu eestvõttel käisid Terje ja ta õpingukaaslased rabaretkel. Rabas toimub ka tantsu „Marjud marjul“ tegevus ning üheks aksessuaariks, mida tantsijad kasutavad, on kirevavärvilised kummikud, mis kolmapäevase Tartu Postimehe andmetel suisa moehitiks kujunenud.
„Oi, meie lastel on sellised kummikud juba viis-kuus aastat olemas, sest vastasel korral poleks teatud osal aastast mingit võimalust kuivade jalgadega alevikku mööda kulgeda,” ütles Terje Õunapuu.
Suuri muudatusi Adavere tantsijatel oma tantsus enne lõppkontserti teha pole plaanis, aga natuke lihvida ikka.
„Lõppkontserdile pääski on juba suur võit,” ütles Terje Õunapuu, lisades, et masuajast tingitud piirkondlike tantsupäevade ärajätmine oli tema arvates pigem positiivne: üks pikk sõit ja pikk väsitav päev oli vähem. Küll aga võiksid korraldajad tema meelest avalikustada ka need 250 tantsu, mille hulgast 120 lõppkontserdile pääsejat välja valiti: see oleks juhendajatele ja tantsijatele heaks orientiiriks.
Tundsid vabalt
Jõgeva tantsurühmade Pärlid ja Föönix 1 edasipääsenud tantsude autor Ruben Roos ütles, et temale on oma tantsuloominguga lõppkontserdile pääsemine Jõgeva Muusikakooli huviõppeosakonnas (varem kuulus sama üksus Jõgeva kultuurikeskuse koosseisu) töötamise kestel esmakordne kogemus. Naerutantsu „Naerukas“ idee tuli tema sõnul kuidagi iseenesest.
„Olin ka varem mõelnud, et võiks muusika asemel kasutada tantsu saatena mitmesuguseid muid helisid, häälitsusi või koguni luuletust,” ütles Ruben Roos. „Tänavuse Koolitantsu kavva võetud naerutantsu kategooria pakkus nagu iseenesest võimaluse sedalaadi asja katsetada.”
Grupiülesanded andis ja vaheliikumised pani paika juhendaja, oma „soolosid“ said aga noored tantsijad ise kujundada. Tänu sellele tundsid nad end laval ka üsna vabalt.
„Mul on väga hea meel, et noored ideega kaasa tulid ega kartnud naerualuse rolli sattuda: kui rahvas saalis naerab, siis võib tantsijal ju kahtlus tekkida, kas naerdakse ikka tema naeru või hoopis teda ennast,” ütles Ruben Roos. „Enne maakondlikku tantsupäeva olin pisut mures, kas publikule on meie idee ikka vastuvõetav ja kas nad ikka hakkavad tüdrukutega kaasa naerma. See mure osutus asjatuks. Ainult et Tallinnas tuleb naerma panna natuke suurem saalitäis publikut.”
Kui Pärlid tantsivad Tallinnas, nagu öeldud, naerutantsu, siis Föönix 1 tantsu „Afrikaa“, mis on üles ehitatud Aafrika muusikale omasele nutulaulule. Ka selle omapärase, aeglase ja mureliku tantsu puhul oli autor enne maakondlikku tantsupäeva äraootaval seisukohal: kas lavastus ja muusika hakkavad koos n-ö kandma ja kas publik võtab sellise tantsu omaks. Mõlemad küsimused said jaatava vastuse. Enne Tallinna minekut lihvitakse siiski mõlemat tantsu: „Naerukat“ püütakse teha näiteks natuke tantsulisemaks.
Jõudu siis kõigile kolmele rühmale lõppkontserdil ülesastumiseks! Aga võitjad on nad juba praegu.
iii
RIINA MÄGI
