Laupäeval, 9. augustil on kõik raamatusõbrad jälle oodatud Võtikvere raamatuküla päevale, mis on pühendatud laste- ja noortekirjandusele ning Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale.
Külla tulevad lastekirjanik Leelo Tungal koos luuletajast tütre Maarja Kangroga, lastekirjanik Tiia Toomet koos kirjanikust abikaasa Jaan Kaplinskiga, lastekirjanik ja pillimees Heiki Vilep ning noorsoo- ja lastekirjanik Ruth Vassel. Nagu ikka, pakuvad kirjastused raamatuküla peole tulnutele raamatuid veidi odavama hinnaga, kui need poes müügil on.
Hea raamat ja jutustus õpetavad inimest juba lapseeast alates mõistma elu ja iseennast. Mäletan hästi oma lapsepõlve ja vanaonu, Palamuse kandi tuntud kodu-uurija Johannes Paju külaskäike, mis olid värvikad ainuüksi selle poolest, et tal oli nii palju jutustada Oskar Lutsust ja “Kevade” filmi tegemisest, milles ka tema nõuandjana osales. Tihti oli tal kaasas Raja Teele prototüübilt Adeele Pärtelpojalt Austraaliast saadud kirju. Olen täiesti kindel, et nende jutustuste ja sündmuste mõjul hakkasin ma ise hiljem kirjutama ja filme tegema.
Jutustamine on tähtis
Nii ei ela suured jutustused mitte ainult raamatulehekülgedel ega ajalehtedes. Otse elust võetud ning vanemate inimeste poolt lastele jutustatud lood on samuti tähtsad ja lapsed armastavad neid väga. Psühholoogid on tõdenud, et neil lastel, kellele on jutustatud nende suguvõsast toredaid, aga ka kurbi lugusid, kujuneb kõrgem enesehinnang ja nad tajuvad end täiskasvanute poolt väärtustatuna. Selline sisemine enesekindlus on aidanud neid hiljem ka mures ja õnnetuses paremini hakkama saada.
Meie jutustamise traditsioon ja rituaalid räägivad sellest, kes me kultuurrahvana oleme, millised on meie väärtushinnangud, millise mõtte või jutustusega me reageerime mingitele nähtusele ning kuidas me räägime oma maast, kaasinimestest, lähedastest ja oma elust.
Jutustustes, muinasjuttudes, ilukirjanduses, teatmeteostes on meie kultuuriline jõud. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed lood” on hea näide põlvkondi ühendavatest jutustustest, mis on kujundanud meid juba lapsest saati. Kreutzwaldi lugudes pannakse rõhku tarkusele, õpihimule, töökusele, aususele, nõrgema aitamisele, ent samas ka kavalusele ja patriotismile — juhul, kui suur ja kuri vaenlane ähvardab.
Tugevaid emotsioone sisaldavad muinasjutud ja lood võivad olla lapsele ka teraapilise mõjuga, sest nende abil on võimalik käsitleda tundeid, mida me kõik oma elu jooksul kogeme: armastust, armukadedust, viha, hüljatust jne. Sellepärast ongi tähtis, et me ei loeks ainult lapsele ette, vaid loeksime koos lapsega, st arutaks temaga jutustuses esile kerkivaid küsimusi. Lapsega koos lugemise teemast tuleb raamatuküla peol juttu ka lastekirjanikega.
Valmistub kogu küla
Võtikvere raamatupeo traditsioon on kujundanud küla väikest kogukonda ja inimestevahelisi suhteid sõbralikeks. Pidu valmistab ette kogu külarahvas talgute korras ja südamega. Raamatupeole annab seekord toredust juurde Torma Põhikooli draamaring OFF, kes esitab kirjanik Leelo Tungla luuletuse “Sajajalgse sekeldused” ainetel tehtud väikese etenduse. Katrin Raidma ja Kristel Noormägi viivad lastega läbi põnevaid mänge ja külamajas on lastele avatud Võtikvere laste lugemispesa, kus lapsed saavad joonistada ja raamatuid vaadata.
Draamaringi OFF juhendaja Ülle Säälik võlub lapsed näomaalingute kaudu muinasjutumaailma. Kirjandusele pakub vaheldust Vaiatu noortebänd ja Torma noored line-tantsijad. Täiskasvanutele pakub külakosti Tabivere harrastusteater Raivo Adlase lavastusega “Roosade prillidega Ameerika Kristus ja vedelvorstist viimne eurooplane Mikumärdil”, mis on pühendatud Hugo Raudsepa 125. sünniaastapäevale. Töötab puhvet ja kogu pidu on külastajatele tasuta.
IMBI PAJU,
ajakirjanik-kirjanik, võtikverelane
