30. juunist 2. juulini viibisid Jõgevamaal maaraamatukogutöötajad üle Eesti, neid oli saabunud igast maakonnast, kokku ligi 60 inimest.
“Tegemist on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukoguhoidjate sektsiooni traditsiooniga, mis on kestnud palju aastaid. Igal aastal korraldab seda üks maakond ja sel aastal oli järg Jõgevamaa käes,” rääkis Vooremaale Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel.
Maakonna keskraamatukogu juhi sõnul on maaraamatukoguhoidjad oma tööga koormatud, olles valdavalt üksi oma töökohal. “Väheseks jääb kogemuste vahetamisest ka kohtumistel oma maakonna piires,” kinnitas Rimmel. Üleriigiline kokkusaamine on tema sõnul vajalik eeskätt suhtlemise eesmärgil.
Jõgevamaal integratsiooniga kõik korras
Kolmepäevane üritus kandis alapealkirja “Raamatukogud ja integratsioon Eesti ühiskonnas”, oli iseloomult seminari-laadne, aga vaadati ka Jõgevamaa kauneid paiku ja vahetati töökogemusi. Koguneti Jõgeva Linnaraamatukokku, sealt sõideti Kassinurme, kus loitsuga päike pilve tagant välja toodi ning kogu laagri ajaks kaunist ilma sooviti. Ringreisil külastati Kuremaa, Torma ja Raja külaraamatukogu, Palal käidi nii rahva- kui kooliraamatukogus. Tutvuti ka vene vanausuliste kirikuga Peipsi ääres Rajal.
“Meie eesmärk oli teistele näidata, et vene keelt kõnelevaid inimesi on ka teistsuguseid, kui on üldiselt levinud arvamus. Jõgevamaal on integratsiooniga kõik korras, Peipsi äärsed elanikud on täielikult integreerunud Eesti ühiskonda. Nad on elanud siin põlvest põlve ning tunnevad ennast kohalikena. Raamatukogud on läinud üle e-teenindusele ning kirjandust jagub nii eesti kui vene keelt kõnelevale kliendile,” rääkis Rimmel.
Maavanema õhtusöök
Pärast Jõgevamaa raamatukogude külastamist valmistas maavanem Aivar Kokk raamatukoguhoidjatele õhtusöögi.
Rutt Rimmel: “Maavanem rääkis meile Jõgeva maakonna tegemistest ja plaanidest. Rahvas oli tõeliselt vaimustatud, et üks maavanem suhtub raamatukogudesse nii hästi. Kas on teiste maakondade raamatukoguhoidjatel sellist kogemust?”
Teisel päeval kohtusid raamatukoguhoidjad Saare vallavanema Jüri Morozoviga. Hommikul nauditi kaunist loodust, külastati Kalevipoja muuseumi, külalisi tulid tervitama Saare kratid.
Oma igapäevasest töökorraldusest rääkisid kolleegid Soomest Järvenpää raamatukogust. Sisuline töö toimus kuues eraldi rühmas, kus arutati teemadel, kas ühes vallas peaks olema valla raamatukogude võrk ühe pearaamatukoguga, kas on otstarbekas ühendada rahva- ja kooliraamatukogu, kas raamatukogu peaks olema külakeskus või osa küla keskusest.
Õhtul jagas raamatukoguhoidjatega oma integratsiooniteemalisi mõtteid Ants Paju. Õhtusöögiks oli Saare vallavanem kõikide üllatuseks küttinud kohalike jahimeeste abiga soku. Haruldane õhtusöök valmis seega tule kohal vardas.
Raamatukogud täienevad
Kokkutuleku kolmandal päeval kõneles kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik Meeli Veskus raamatukogude arengukavast, Ädu Neemre Tartu Linnaraamatukogust andis ideid laste lugemiskultuuritundide läbiviimiseks. Lisaks seminarile osaleti ka Palamuse muuseumi koolitunnis, mille lõppedes kõik tunnistused said. Palamuse apteegis maitsti punsli eli ja seminarlaagri lõpuüritus leidis aset taas Jõgeva linnas, Betti Alveri muuseumis.
“Päris nii see küll ei ole, et raamatukogud on maakonniti väga erinevad. Kindlasti püüab iga keskraamatukogu viia oma maakonna raamatukogud kõrgtasemele,” selgitas Rimmel. “Praegu käib raamatukogudes töö eeskätt elektronkataloogiga. See on raamatukogusid lähendanud. Jõgevamaa 30 raamatukogu on ühinenud laenutusprogrammiga RIKS”.
Eesti rahvaraamatukogud kasutavad ka teist programmi nimega Urram. “Viis maakonda osalevad RIKSis, 10 aga Urramis ja samal ajal kasutatakse mõnes maakonnas nii ühte kui teist,” rääkis Rimmel.
Inimesed siiski loevad raamatuid. Lugeja on tark inimene ja tark inimene vajab nii internetti kui raamatuid. Raamatukoguhoidja peab olema universaalne, käima ajaga kaasas ning klientide huvidele vastavalt oma kogu komplekteerima. Filmikunsti tulekuga arvati, et teater sureb välja, mikrofilmide tulekul ennustati raamatute vähenemist, internet ähvardas lugejate kadumist raamatukogust. Ometi eksisteerivad need teabe saamise vormid siiani kõrvuti.
Kokkuvõttes tunnistas Rimmel, et raamatukogutöötajate suveseminar on just see, kus oma ala inimesed tulevad kokku, vaatavad, küsivad. Sest tähtis on suhtlus. “Teinekord on väga väikest ideed vaja, et oma raamatukogu teistmoodi edasi arendada,” tõdes ta.
JAANIKA KRESSA