Nutikas maalrist äriomanik August Jõgar pidas oma kirjutustarvete- ja raamatukaupluses laenuraamatukogu, kust ta laenutas peamiselt röövliromaane. Laenutasu oli 10 kopikat, raamatu tagastamisel sai 9 kopikat tagasi, üks kopikas jäi kaupmehele. Sel ajal olid raamatud annetena ja et üht 63-andelist romaani läbi lugeda, tuli loovutada 63 kopikat. Selle raha eest sai tollal osta poolteist kilo võid.
Seltsi eestvedamisel
Jõgeva Rahvahariduse Selts oli päris pahane laenuraamatukogu peale, seltsi arvates oli esmane ülesanne rahva haridustaseme tõstmisel hoopis väärtkirjanduse lugejani toomine. Seltsi eesmärgiks saigi raamatukogude arendamise teel üleüldist haridust tõsta. Seltsil oli õigus avada raamatukogusid, lugemislaudu, korraldada näitemänge ja piduõhtuid, viia läbi kursusi ja teha õppereise. Seltsil olid juriidilise isiku õigused, oma sissetulekud pidi ta saama korjandustest, annetustest, pärandustest, näitemüükidest ja piduõhtute tuludest. Seltsi liikmeteks võisid saada kõik, kes tasusid 1 rubla liikmemaksu. Seltsi tegevuse eest vastutajaks määrati Martin Tiit, seltsi eestseisus oli 7-liikmeline, kuhu kuulus ka raamatukoguhoidja.
Kuidas Jõgeval loeti? 1915. aasta ajalehes Olevik on sõnum Jõgevalt, kus öeldakse, et Jõgeval hakati kõrtside sulgemise järel rohkem lugema. ?Kõik üksikud ajalehenumbrid, mis müügile tulevad, ostetakse suure õhinaga ära. Et mitte lehest ilma jääda, on paljud enesele lehe tellinud ? peaasjalikult Tartu Päevalehte ja Postimeest. Nagu kuulda, kavatsetakse Jõgeva jaoks lugemislaud avada.?
Rahvaraamatukogu seltsil oli väike raamatukogu juba olemas, raamatuid osteti juurde pidude sissetulekutest ja neid laenutati ühiskondliku tööna. Esimene raamatukoguhoidaja oli Anni Sikk, neiupõlvenimega Ots. Ta oli laulja Karl Otsa õde, Georg Otsa tädi. Anni oli abielus Jõune koolmeistri ja kultuuritegelase Villem Sikuga, kelle eestvedamisel ehitati Jõgevale seltsimaja. Sinna sai raamatukogu endale pikaks ajaks kodu. Raamatuid laenutati üks kord nädalas, kogus oli 200-300 raamatut. Raamatud olid tegelikult ühes kapis viiel riiulil, kus nad asetsesid mitmes reas ja vajaliku raamatu leidmine oli tülikas.
Toetust vallalt ja riigilt
1923. aasta 13. juuni Postimees teatas, et 1924. aasta eelarves oli Jõgeva Rahvahariduse Seltsi raamatukogu suurendamiseks eraldatud 30 tuhat marka. 1931. aastal korraldati raamatukogu ja lasteaia heaks loterii-allegrii, kust puhast ülejääki saadi 610 krooni. Sama aasta Postimehes ilmub aga kriitilise kirjasaatja sõnum ?Puudused Jõgeva lugemislauas?. ?Jõgeva Rahvaharidusseltsi lugemislaud leiab alalist kasutamist kohalikkude elanikkude poolt. Lugemisvara puudulikkuse juures on lugemislaud sageli päris korraldamata. Nii seisavad nagis vanad ajalehed ja mitmesugused iganenud broshüürikesed, uued lehed on peaegu alati keppide vahele panemata, laiali mitmes kohas ja segamini vanade eksemplaridega. Peale selle viivad üksikud lugejad ajakirju ja -lehti lugemislauast välja, hoides neid enese käes koguni pikemat aega.?
Kui 1931. aastal valiti seltsi juhatusse vallasekretär Jaan Tamm, hakati suuremat tähelepanu pöörama raamatukogu arengule, rohkem saadi toetust vallalt ja riigilt.
Raamatukogu 25. juubelit peeti 1938. aasta detsembris, ühtlasi tähistati ka Raamatunädala lõppu. Pidu toimus Painküla koolimajas, aktus algas jumalateenistusega. Vallavanem Eduard Laanemäe pidas kõne, millele järgnes seltsi esimehe Jüri Maanso ülevaade senisest tegevusest. Vaheaegadel esines Kaitseliidu Jõgeva Kompanii puhkpilliorkester ja laulis Painküla Maanaiste Seltsi naiskoor.
1938. aastal oli seltsil 5-liikmeline juhatus. Esimees Jüri Maanso, abiesimees Gustav Lõoke, kassapidaja Elmar Unt, kirjatoimetaja Jaan Tamm ja abi Johannes Tammaru. Raamatukoguhoidjad olid Heinrich Taras ja Karl Kabel.
1938. aastal oli raamatukogus üle 1000 raamatu. Samal aastal sai Jõgeva linnaks ja raamatukogu anti üle linnavalitsusele.
Ene Sööt
