Kalanduse teabekeskus andis välja raamatu “Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid”. Esimest korda tutvustatakse Eestis vähe levinud kalaliike, kelle kasvatamine võib ettevõtluse vaatevinklist tulus olla.
Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku sõnul on raamat mõeldud esmajoones õppevahendiks maaülikooli ja mereakadeemia tudengitele ning Järvamaa kutsehariduskeskuse õppuritele, kuid ka kõigile vesiviljelusest huvitunutele. “Kindlasti võiks sellega tutvuda iga kalakasvatust kui oma tulevast tegevusala kaaluv ettevõtja. Nagu igas äris, tuleb ka vesiviljelusega alustades kohe mõelda, millised on lõppsaaduste turustamisvõimalused ja kas toodang on konkurentsivõimeline. Kalakasvatusega alustades peab arvestama, et tänaste lahtiste piiride juures konkureerib Eestis kasvatatud forell Norras kasvanuga, seal on aga paremad looduslikud tingimused. Eestimaisele karpkalale pakub aga konkurentsi Leedus ja Poolas kasvanu. Ainus eelis, millele meie kalakasvataja rõhuda saab, on värskus ja kvaliteet, sest loogiliselt võttes peaks kala kohaliku tarbija lauale Saaremaalt või Lõuna-Eestist ikkagi kiiremini jõudma kui mõnest muust riigist,” ütles Armulik.
“On olemas ka mitmeid kalaliike (paalia, valgeamuur, pakslaup jt), keda Eestis praegu veel märkimisväärsetes kogustes ei kasvatata, kes aga suudavad siinses kliimas piisavalt edukalt ka traditsioonilistes, läbivooluga kalakasvandustes elada,” lisas ta
Raamatu “Kalakasvatus. Perspektiivsed liigid” koostas maaülikooli lektor Priit Päkk, autoriteks on Kai Ginter, Riho Gross, Ain Järvalt, Ats Kruusamägi, Tiit Paaver, Priit Päkk. Raamatu valmimist on toetatud Euroopa Kalandusfondi rahadest ja pdf-versiooni saab vabalt alla laadida kalanduse teabekeskuse kodulehelt.
JAAN LUKAS
