Konkursi peaauhinna said Puurmani silla konstruktorid, Tallinna Tehnikaülikooli sillaehituse õppetooli juhataja, professor Siim Idnurm ja sama õppetooli dotsent Juhan Idnurm. Tellija auhinna sai seoses selle rajatisega Maanteeamet, ehitaja auhinna AS Merko Ehitus ja betooni tarnija auhinna AS Rudus. Lisaks sellele anti välja veel mõned eriauhinnad õnnestunud projektide eest. Arhitektide eriauhinna said Tartu Lotte lasteaia projekteerinud Siiri Vallner, Indrek Peil ja Sten-Mark Mändmaa, tellija eriauhinna Tallinnasse Kakumäele Selise tänavale kortermaja püstitada lasknud Nordmet Invest OÜ ja ehitaja eriauhinna Nõmmele eramu rajanud AS Merko Ehitus.
Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatava
konkursi “Aasta Betoonehitis 2007” zhürii, millesse kuulusid Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ning Eesti ja Soome ehitusalaste väljaannete esindajad, tõstis Puurmani silla puhul esile selle suurepärast teostust vaatamata objekti tehnilisele keerukusele. Konkursi ?ürii esimehe, Eesti Betooniühingu juhatuse liikme Aadu Kana sõnul muudavad harmooniliselt keskkonda sulatatud kaarsilla veel ilusamaks heal tasemel teostatud betoonipinnad.
?Pedja jõe uus sild on Puurmani liiklussõlme projekti põhikomponent,? ütles objekti tellija esindaja, Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Tõnis Tagger. ?Olulisi probleeme silla projekteerimise ja ehitamise käigus ei tekkinud, väiksemad lahendati aga operatiivselt tellija, töövõtja ja järelevalve koostöös.?
Puudusena konstateeris tööde vastuvõtukomisjon Taggeri sõnul silla deformatsioonivuukide paigalduse defekti: vuugid ei pidanud vett, mistõttu on silla kaldasambad läbijooksu tõttu määrdunud. Puudusena märgiti samuti silla betoonpindade toonierinevusi. Nimetatud puuduste kõrvaldamine nõuab soodsaid ilmastikutingimusi ning töövõtja, AS Merko Ehitus remondib silla deformatsioonivuugid ja puhastab kaldasambad garantii korras hiljemalt 15. juuniks. Teiste betoonpindade toonierinevused kõrvaldatakse käesoleva aasta augusti lõpuks, samaks tähtajaks lõpetatakse ka liiklussõlme viimistlus ja haljastamine.
?Arvan, et kevadel tasub Tallinna-Tartu maanteel liiklejatel pöörata Puurmanis põhiteelt maha, teha väike paus ning vaadelda silmapaistvat ehitist ka küljelt,? ütles Tõnis Tagger.
Tähtsus kasvab
Sildade ja viaduktide tähtsus tema sõnul Eesti teedeehituses kasvab: Tallinna-Tartu maantee Vaida-Aruvalla, Aruvalla-Kose ja Kose-Mäo lõigu ning Mäo möödasõidu ning Tallinna-Narva maantee Väo-Maardu ja Kukruse-Jõhvi lõigu, samuti Tallinna ringtee ja Tartu ümbersõidu projektid sisaldavad kõik eritasandiliste sõlmede, sealhulgas sildade ja viaduktide ehitusi. Samas möönis Tagger, et Puurmani silla sarnaseid kaarsildu lähiajal plaanis ehitada pole: esiteks ei võimalda tee vertikaalgeomeetria ja asupaiga geoloogilised tingimused sellist igale poole rajada ja teiseks on selline sild ka üsna kallis.
?Betoonehitiste konkursi võit innustab kindlasti Maanteeametit, samuti sildade projekteerijaid ja ehitajaid pöörama enam tähelepanu sildade ja viaduktide arhitektuursetele ja esteetilistele omadustele,? ütles Tõnis Tagger.
Merko Ehituse Puurmani liiklussõlme projektijuht Tiit Joosti lisas, et kuigi ligi pool sajandit tagasi rajatud kitsa, ristmike vahel ja piiratud nähtavusega piirkonnas asetseva silla asendamine 67 meetri pikkuse kaarsillaga oli suur väljakutse, oli sild ikkagi ainult osa kogu Puurmani liiklussõlme uuendamise projektist, mille käigus viidi riigi ühe olulisima ühendustee 1,8 km pikkusel lõigul liiklus uuele trassile ning lisaks põhitrassile ehitati liiklussõlmele 1,9 kilomeetrit uusi peale- ning mahasõite ning kergliiklusteid. Samuti rajati Puurmani sissesõidule turvaline kahetasandiline ristmik.
?Aasta betoonehitise tiitel on kahtlemata kõrgeim võimalik tunnustus sellel erialal,? ütles Tiit Joosti.
Ühendab inimesi
Konstruktor Siim Idnurme sõnul on sillaehitus põnev valdkond.
?Sillad ühendavad inimesi. Kuid ühte ja sama silda vaatab iga inimene oma vaatenurgast: kunstnik kui objekti, mida saaks kujundada, insener kui objekti, mille konstruktsioon peab nõuetele vastama, sillaületaja kui objekti, mis lühendab tema teekonda, ametnik kui rajatist, mis aitab täita elanikele antud lubadusi,? ütles professor Idnurm. ?Ilu on vaatajate endi silmis. Juba suur mõttetark Hegel mainis, et võimatu on välja töötada eeskirju, mille alusel otsustada, mis on ilus ja mis mitte. Kuid sellegipoolest eksisteerivad kindlad proportsioonid, mis tunduvad paljudele kaunitena.?
Kokku laekus tänavusele aasta betoonehitise konkursile 25 tööd. Kolmandat aastat selgitas Eesti Päevaleht online-küsitluse käigus nende seast välja lehelugejate lemmiku, milleks osutus Eesti virtuaalne saatkond Second Life?i keskkonnas. Ajakirja Ehitaja toimetuse eriauhinna sai Tallinna Tornimäe kaksiktornid projekteerinud arhitektituuribüroo Nord Projekt AS. Ajalehe Äripäev lugejate online-hääletuse võitis Tallinna sünagoog. Delfi portaalis toimunud lugejahääletuse võitis Puurmani kaarsild. Puurmani silla ja kogu liiklussõlme väljaehitamine tunnistati ka Puurmani valla mulluseks aasta teoks.
?Jõudsime, jah, Puurmani silla rajajate tunnustamisega Eesti Betooniühingust natukene ette,? ütles Puurmani vallavanem Rauno Kuus naljatamisi. ?Puurmani vallavalitsus ja kohalik rahvas on uue silla ja liiklussõlmega tõesti väga rahul: see on silmale ilus vaadata ja on parandanud kõvasti siinset liiklusohutust. Õnnitleme projekteerijaid, tellijat ja ehitajat ka omalt poolt!?
Varasematel aastatel on betoonehitise konkursi võitnud Luku-Experdi kontorihoone Tallinnas (2006), TTP kontorihoone Pirital (2005), Ülemiste Hotell Tallinnas (2004), eramu Viimsis (2003), Tartu vangla (2002), kuivpuisteainete terminal Muugal (2001) ja Rocca al Mare koolimaja (2000). Eesti Betooniühing on Eesti betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 53 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.
RIINA MÄGI
