Kui professionaalsed näitlejad mängisid Tammsaare „Tõe ja õiguse“ nelja dramatiseeringut jaanipäeva paiku 12 tundi, siis kooliteatrid said samaga maha pooleteise tunniga.
Ürituse korraldas Maret Oomer harrastusteatrite liidust. Kooliteatrid tähistasid Aravetel ja Vargamäel teatrilaagris Anton Hansen Tammsaare 130. sünniaastapäeva.
Osales 14 kooliteatrit nii Saaremaalt, Hiiumaalt, Tallinnast, Viimsist, Võrust, Aserist, Tartust, kokku 90 last algklassilastest kuni 20aastaste gümnaasiumi juba lõpetanuteni.
Õpilased võttis vastu Aravete trupp ja nad majutasid kõik kohalesõitnud oma kooli.
Üheksa Puurmani näiteringi last etendasid lavastuses viimast viiendat osa ehk kellele jääb Vargamäe, peamiselt käis küll jutt Oru talust. „Oru talu elab, seal elavad ja töötavad Pearu pärijad,” rääkis Puurmani spordi- ja kultuurimaja juhataja, ühtlasi ka õpilaste näiteringi juhendaja Keiu Kess.
Esimene kokkusaamine jaanuaris
Esimest korda said Vargamäel mänginud 14 kooliteatri juhendajad kokku tänavu jaanuaris, kokku oli õppepäevi Tallinnas neli. Vargamäele sõideti 29. juuni hommikul ja tagasi jõuti 2. juuli lõunaks.
Esimene proov oligi 29. juuni hommikul, lapsed lugesid oma teksti ette. Seejärel mängiti kõik osad läbi ühes kohas. Edasi otsiti paigad, kes kuhu ja kuidas, seejärel leiti mängukohad.
Mängupaigaks oli Vargamäe, kus püsti veel ka suure maratonlavastuse tribüünid. Lapsed alustasid alt, siis pealava, seejärel hoov, talu ette, sealt uue maja ette ning kolm viimast stseeni mängiti aida ees. Kooliteatrite lavastus algas Pearu kõrtsist kojutuleku stseeniga ja lõppes Oru pärija väljaselgitamisega.
„Tõe ja õiguse“ instseneerisid kooliteatrite juhendajad. Urmas Lennuk käis neid kevadel kaks korda juhendamas. Rein Oja õpetas lastele võitluskunsti ja kukkumist. Instseneeringud aitas kokku siduda lavastaja Merle Karusoo. „Tuntud juhendajate käe all harjutamine andis uusi kogemusi. Arvasime, et on palju rangem,“ rääkis Juuli rollis olnud Liis Ilves.
Noored pidid andma endast parima, mänguplatsil keskenduti järgmisele stseenile, keegi ei seganud. Kui oli märkusi, siis läks mäng samast kohast edasi.
„Karla osa mänginud Hendrik Püi sai kohe märkuse, kui võttis proovis veidi lõdvemalt. Merle Karusoo küsis kohe, kas on juba liiga selge,“ rääkis juhendaja.
Pearu rollis olnud Marco Peedo sõnul ei tohtinud proovis olla nätsu suus. Iida rolli täitnud Enelin Tõigo võttis kaasa oma vanaema puureha, millel oli kaks pulka puudu. Iga proovi ajal voolis sulasena kaasa löönud Hannes Püi kaks pulka, mis kõik kohe rehale ei klappinud. Lõpuks sai ka reha kõik sobivad pulgad.
„Hobust omanud ja ratsutada osanud Aravete tüdruk tuli kohale oma suksuga ning revolutsioon lahendatigi nii, et lapsed jooksid hanereas lattaia ääres mäkke üles ja kui hobune mööda läks, kukkusid. See oli surmasaamise stseen. Püroefektideks segasid Puurmani näiteringi poisid ise lõhkelaengud, oli tossu ja sädemeid. Siis tuli haudvaikus. Merle Karusoo lahendas asja nii, et kolmandas osas oli ka nuhk, kes sõitis rattaga mööda. Kui ta möödus, tõusid lapsed aia äärest püsti ja hakkasid jälle rääkima. See oli võrratu, kuidas kõik äkki elama hakkas,“ märkis Keiu Kess.
Nauding koostööst
Teisipäeva õhtust vabaõhuetendust olid sõitnud vaatama lapsevanemaid üle Eesti, aga oli ka lihtsalt huvilisi. „Publik oli väga positiivne,“ kinnitas Keiu Kess.
Alati, kui proovis algas revolutsiooni stseen, tuli vihma. Ainult etenduse ajal jäid taevaluugid kinni.
Tuleviku jaoks andis eelviimasel päeval kooliteatrite juhendajatele juhtnööre veel Katrin Saukas. „Me kõik nautisime koostööd. Mina nautisin iga sekundit alates jaanuarist, kui nende asjadega tegelema hakkasime,“ tunnistas Puurmani näiteringi juhendaja.
Tema sõnul ei minda suvistele kokkusaamistele taset vaatama, vaid hoopis ühistegemise rõõmust osa saama.
Keiu Kess on kooliteatrite suvisel kokkusaamisel neljandat aastat. Mullu oldi Saaremaal ja mängiti Kuressaares „Röövlitütar Ronjat“, sest oli Astrid Lindgreni 100. sünnipäev.
Saaremaa kokkusaamine jättis osalejatele unustamatu mulje, seal mängisid Puurmani õpilased koos Põltsamaa näiteringi lastega.
Kooliteatrid said kokku juba kaheteistkümnendat korda, Tammsaaret mängiti ka kümme aastat tagasi. Sügisel selgub, kus järgmisel suvel kokkusaamine tuleb.
Lastele tähendas laager 200 krooni suurust osavõtutasu. Puurmani laste eest maksis selle summa kultuurimaja.
HELVE LAASIK
