Puuetega inimesed kuulsid uuendustest sotsiaal- ja tervishoiupoliitikas

Eile Jõgeva kultuurikeskuses toimunud traditsioonilisel puuetega inimeste päeval osales üle 140 inimese. Neile tutvustati mitmeid uuendusi sotsiaalhoolduse  ja tervishoiu valdkonnas ning räägiti ka ühiskonnaelu valuküsimustest.

Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja Terje Teder rääkis uuendustest puude raskusastme määramisel. “Senini tuli puudeastme määramiseks pöörduda pensioniametisse  ning töövõimetustõendi saamiseks arsti juurde. Nüüd tuleb mõlema probleemiga minna pensioniametisse, kes omakorda võtab ühendust arstidega. Pensioniametis abistavad kodanikke klienditeenindajad. Kindlasti tasub meeles pidada, et allkirja peab kirjutama puude või töövõimetuse taotleja ise või andma selle digitaalselt,” ütles ta. Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Luule Palmiste sõnul on muutunud ka tööealiste (16-64-aastased) puudeastme kindlaks määramise kord. “Nüüdsest tehakse kindlaks lisakulutuste summa, mida inimene seoses oma puudega vajab. See summa jääb  260 ja 840 krooni vahele,” rääkis Palmiste.

Osalejad organisatsiooni tööga rahul

Kokkusaamisel osalenud Regiina Jürmann Siimustist avaldas arvamust, et puuetega inimestele makstava raha kättesaamine  võiks lihtsam olla. “Positiivsena mainiksin aga seda, et Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda tegutseb väga aktiivselt, korraldatakse mitmesugused teabepäevi ja ka kultuuriüritusi, ” ütles ta.

Puuetega inimeste päeval avaldasid oma mõtteid ka Jõgevamaa esindajad parlamendis. Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Mai Treial tõdes, et üheks mureks kujuneb tuleval aastal ravimite käibemaksu tõus. “Retseptiga väljastatavaid ravimeid saavad patsiendid sageli soodushinnaga ja nende ostmisel pole käibemaksu kasv eriti märgatav. Küll aga on selle mõju tunda, kui osta ravimeid käsimüügist. Tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamisel ei tohiks unustada, et haigekassa rahad on tegelikult maksumaksja rahad. Samuti tuleks arvestada, et prognoositav koondamislaine raskendab kindlasti sotsiaalmaksu laekumist,” rääkisTreial. Samuti Riigikogu sotsiaalkomisjoni kuuluv Marika Tuus nimetas Eesti tervishoiupoliitika üheks puuduseks ka riikliku arstiabi puudumist. “Raviasutused on meil kas sihtasutused, mittetulundusühingud või eraettevõtted. Eeskuju võiks võtta Põhjamaadest, kus eksisteerib ka riiklik arstiabi,” ütles  Tuus.

Maavalitsus lubas aidata

Jõgeva maavanem Aivar Kokk käsitles oma sõnavõtus põhjalikumalt ühistranspordi valdkonda.  “Meie maakonnas pole suletud ühtegi bussiliini ja piirkondades, kus kauplusautod oma tegevuse lõpetasid, pandi käima väikebussid, mis inimesi küladest vallakeskustesse sõidutavad,” rääkis maavanem, kes kohvipausi ajal kõigile šokolaaditorti pakkus.

Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja kohusetäitja Aime Meltsas ütles Vooremaale, et Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda teeb väga tänuväärset tööd. Aktiivselt tegutsevad erinevate puudeliikidega inimesi ühendavad organisatsioonid. “Maavalitsus püüab olla Puuetega Inimeste Kojale heaks koostööpartneriks ja  ettevõtmistel  omapoolset abi pakkuda,” lubas Meltsas.

Luule Palmiste sõnul pühendati reedene kokkusaamine rahvusvahelisele puuetega inimeste päevale, mis on kalendris kirjas 3. detsembril. “Et sellel kuul on Jõgeva kultuurikeskuses jõulumaa, korraldasime oma kokkusaamise novembris. Oma traditsioonilise ürituse läbiviimiseks saime toetust Kohaliku Omaalgatuse Programmist,” lausus ta. 

iii

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus