Punase Risti esmaabirühma vabatahtlikud õppisid metsas inimesi otsima ja päästma

Kui muidugi päris aus olla, siis ei ole kellelgi põhjust muretseda ja kahtlustada riigiameteid salgamises, sest seekord ei olnud päriselt alla kukkunud ühtegi lennukit, ka ohvrid olid grimeeritud. Kõik muu aga oli tõeline, sest nii lõppes selleaastane Punase Risti esmaabirühmade suurõppus Valgamaal Madsal.

Need olid juba teised õppused mida Eesti ja Norra Punane Rist korraldasid treenimaks päästeotsingutega tegelevaid vabatahtlikke. Jõgevamaalt osalesid õppustel neli inimest- lisaks allakirjutanule veel Peeter Toit, Elme Säälik ja Jaanek Liiv.

Koostöö kadunute otsimisel

Eelmisel aastal toimus sarnane laager Narva-Jõesuus, sel aastal Lõuna- Eesti kuppelmaastikul. Madsa puhkelaagrisse kogunes sadakond inimest kõigist Eesti Punase Risti seltsidest, ning instruktorid Norra Sogn og Fjordane Punase Risti seltsist, et kuuel päeval vahetada kogemusi ning harjutada ühiselt otsimise praktilisi oskusi, siluda erinevate üksuste koostööd, õppida olukorra hindamist ja kiiret ning oskusliku esmaabi andmist keerulistes välioludes.

Eesti Punane Rist on võtnud enda ülesandeks piirkondlike vabatahtlikest koosnevate salkade moodustamise ja väljaõppe, kes oleksid päästeteenistustele abiks inimeste evakueerimisel suurõnnetuste korral, inimeste otsimisel nii maismaal kui siseveekogudel ning kannatanutele esmase abi kätte toimetamisel. Seekordne õppelaager oli eelkõige pühendatud otsimisega tegelevate salkade liikmete ettevalmistamiseks. Just kadunud inimeste otsimise alal koostöös teiste operatiivteenistustega on Norra Punasel Ristil pikaajaline kogemus ja seda nad Eestisse jagama tulidki.

Instruktorite väljaõpe

Kuue päeva jooksul tutvuti ühiselt kaardi lugemise ja topograafia saladustega, õpiti palju uut kannatanute transpordist ning harjutati sõlmede tegemist. Norrakate külla kutsutud Pääste- ja Politseiameti asjatundjad tutvustasid reegleid, mille alusel päästetöid Eestis korraldatakse ja kuidas teha omavahelist efektiivset koostööd. Praktilise tegevuse käigus pöörati suurt tähelepanu raadioside pidamise ja olukorra hindamise oskuste ning asjatundlike käskude jagamise õppimisele.

Kindlasti said palju oskusi juurde ka Lõuna-Eesti häirekeskuse töötajad, kes mängisid õppusel sidekeskuse ehk OPSI rolli. Ka neile oli see uus kogemus töötada koos erinevate oskustega inimestega sidet pidades ja töötajad jäid selle kogemusega väga rahule.

Muidugi ei saadud üle ega ümber ka otsimismeetodite harjutamisest. Treenida sai erinevatel maastikel, erineva ilmaga ja ka päris öist otsingut ning suurte rühmade koostööd.

Seekordse laagri eripäraks oli, et õppustel oli olemas eraldi rühm instruktorite väljaõppeks ning siseveekogudel otsimise õpperühm. Instruktoritest loodetakse abi nii rühmade edasisel koolitamisel, kui ka järgmise aasta õppuse läbiviimisel. Sel aastal sai instruktori kvalifikatsiooni ka Jõgevamaa Punase Risti Esmaabi salga liige Elme Säälik.

Jubedad läbielamised

Mis oleks õppus ilma tõsiste läbielamisteta? Kindlasti tuleb anda au kõigile neile, kes selle raske katsumuse paduvihmas ja kahekümnekraadises päikeselõõsas läbi tegid. Päästeotsing nõuab osalejatelt tugevat tahtejõudu, distsipliini ja füüsilist vastupidavust. Et enamik päästetöid toimub väheasustatud paikades, kus teed on ligipääsmatud igasuguse transpordi jaoks, tuleb pikki vahemaid liikuda jalgsi, kandes seljakotis kõike, mis on metsas toimetulekuks ning hättasattunud inimeste aitamiseks vajalik.

Ühtekokku mängiti läbi seitse erinevat suuremat õnnetust, mille käigus harjutati nii väikese rühma kui suure staabi, kelle alluvuses on mitu rühma, erivahendid ja kujuteldavad lisaressursid, tegevust. Kahtlemata kõige eredamad hetked on seotud suurõnnetuste simuleerimisega. Tänavusel õppusel mängiti lisaks väiksematele otsimisharjutustele läbi kolm suurõnnetuse arengulugu. Esimene simulatsiooni harjutus, mis viidi läbi mitme üksuse koostöös, oli lennuõnnetus.

Legendi järgi oli metsa kukkunud üheteistkohaline reisilennuk, mille reisijad on vigastada saanud. Põhjaliku otsimise järel leiti kõik kannatanud üles ja toimetati turvaliselt arstide järelvalve alla.

Üks põnevamaid ja naljakamaid ülesandeid oli õppeväljakutse, kus tuli toime tulla ühe külapeo seltskonnaga, kes viinavõtmise juures katust parandama asus. Päästjatel tuli ohjata armukadedat naist, sünnitajat, kes oli majaperemehe armuke ja vene keelt kõnelevat külatohtrit, kes tahab tinaturkaga (puupiiritusega) ussi hammustust ravida. Muidugi oli sealsamas maas mitmed hulgivigastustega kannatanud. Pimedus aga hiilis märkamatult ligi ja peagi eristas päästjaid ohvritest vaid taskulambi valgusvihus helendavad helkurpaelad.

Laagri finaaliks oli suurõnnetuse simuleerimine seltskonnaga, kes läks järvele lõbusõitu tegema. Siin oli nii uppunuid, keda päästjad veest välja tõid, noahaavaga vana mees, narkojoobes peoseltskond, kellest osa oli vigastatud, kui ka juhuslikud huvilised.

Kaks päästjat suutsid lõpuks maha rahustada ka sumomaadleja kasvu naisterahva, keda nad ühisel jõul sündmuskohale minemast takistada püüdsid, köites ta puu külge kinni. Kiirabi jäi seekord tulemata, nagu seda kahjuks ka päriselus pahatihti juhtub. Peagi kõlas raadiojaamades õppuste lõpusignaal.

Rahvusvahelised võistlused

Norra Punane Rist kinkis Narva Punase Risti seltsile terve auto järelhaagisetäie päästevarustust, mille hulgas oli ka kummipaat. Ühiselt anti uuele alusele nimeks Kristiina ja Narva selts hakkab selle abil tegema teistele seltsidele siseveekogudel pääste-otsingute organiseerimise alast väljaõpet.

Uuesti kogunevad pääste-otsingu salkade liikmed juba järgmisel suvel Narva-Jõesuus, kuid juba üheksandal septembril toimuvad Madsal esimesed Eesti Punase Risti korraldatud rahvusvahelised esmaabi võistlused.

Pääste-otsingute laagri tulemustega jäid osavõtjad väga rahule, sealt saadud kogemusi peavad operatiivteenistused väga vajalikeks. Päästeameti kriisireguleerimis osakonna juhataja Olev Raidla sõnul kasvab seoses Eestis toimuva päästeteenistuse reformimisega vabatahtlike osa elanikkonna kaitsel ja abistamisel veelgi. Tema kogemused näitavad, et organiseeritud vabatahtlike ühendused on väga head koostööpartnerid ja õpetavad oma kõrge motiveeritusega ka professionaalseid päästjaid vastutust tundma. Mehe sõnad said õppuste käigus veel kord kinnitust.

ILMAR PAJUMÄGI

blog comments powered by Disqus