Pühapäeval tabas Jõgevat erakordselt suur sadu

Pühapäeval, 19. augustil sadas Jõgeval nii palju vihma, et seda võib pidada ohtlikuks nähtuseks.  Sadu algas kella 12 paiku, õhtul kella 21ks oli sadanud EMHI Jõgeva ilmajaama järgi juba ja 20. augusti hommikul kell 9 mõõdeti eelnenud ööpäeva sajuhulgaks 75 mm. Ohtlikuks nähtuseks loetakse, kui 12 tunniga tuleb vihma üle 50 mm. Nii suur sadu võib põhjustada teede, tänavate ärauhtumist ja liiklusseisakuid. Vesi võib tungida keldritesse ja tunnelitesse.

Jõgeva Sordiaretuse Instituudil töötab põldudel kaks automaatilmajaama, mis mõõtsid veelgi suuremaid sajusummasid — üks mõõtis 19. augusti keskööks sajusummaks 93 mm, teine 78 mm ja järgneva öö jooksul lisandus 20. augusti hommikuks veel 7-8 mm.  Siinjuures võrdluseks, et viimase 90 aasta keskmise järgi on Jõgeval tavaliselt sadanud kogu augustikuu jooksul 88 mm.

Kuna suur sadu jäi üsna kitsale alale, siis veetase Pedja jões küll tõusis, kuid suuri üleujutusi ja olulisi kahjustusi ei tekkinud. EMHI kodulehe järgi mõõdeti 20. augusti hommikul Tooma ilmajaamas ööpäevaseks sajuhulgaks 35 mm, Väike-Maarjas ainult 14 mm, lõuna pool Tartu-Tõraveres 11 mm, lääne pool Pajusis 43 mm, Peipsi ääres Tiirikojal 18 mm.

Pühapäeval sadanud vihmaga olid Jõgeva linnas tänavad vett täis, kallakutelt jooksis vesi  ojadena alla, autode rataste alt pritsis see laias kaares eemale. Ümbruskonna kartulipõldudel oli vesi vagude vahel ja kaldega kohtades tekkis pinnasekanne; kohati jooksis vesi üle tee. Et muld oli eelnevalt kuiv, siis imbus vesi peagi mulda ja juba järgmiseks hommikuks veeloike põldudel enam näha ei olnud. Vihmasajuga tugevat tuult ei kaasnenud ja koristamata teravili  jäi vaatamata erakordselt suurele sajuhulgale püsti. Ainult suvirapsil oli märgata mõningast lamandumist.

Jõgeval on ka varem esinenud ohtlikult suuri sadusid. Enam kui 50-millimeetrist ööpäevast sajuhulka on mõõdetud 1922. aastast alanud vaatluste järgi kaheksal korral — viiel korral augustis (1948., 1962., 1991., 1994., 2003. a), kahel korral juulis (1959., 1990. a) ja ühel korral juunis (2008. a). Jõgeva ööpäevane sajurekord (99,7 mm) on registreeritud 1994. aasta 2. augustil. Eesti ametlikuks ööpäevaseks sajurekordiks on 148 mm, mis on mõõdetud Saaremaal Metskülas 1972. aasta juulis. Jõgevamaal on registreeritud seni kõige suurem sadu Kääpal 1998. aasta 12. juunil — ööpäevane sajuhulk oli siis 136 mm. Tookord tõusis Kääpa jões veetase kiiresti ja tulvavesi kandis ära Kadrina-Lümati teetammi. Tänavuse suve jooksul registreeriti ohtlikult suuri sajuhulki ka mujal Eestis, juulikuus kohati Loode-Eestis ja Saaremaa lääneosas.

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert