Jõgevamaal võib digileviga probleeme ette tulla saatjate leviala piiridel, kuna meie maakonda ulatuvad nii Koeru kui ka Valgjärve saatjad.
Digilevi valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli hinnangul võib probleeme tekkida just nendes kohtades, kus saatjate levialad puutuvad kokku.
“Koeru saatja on küll võimas, kuid maakonna lõunaosas on mõistlik keerata oma antenn Valgjärve saatja peale, siis peaks pilt parem olema,” märkis Pihel. Tema hinnangul võib probleeme olla ka üksikutes kohtades Peipsi ääres, eriti kui saatjate ees on suuremad metsamassiivid.
“Tarbija, kes praegu võtab vastu
99 protsenti Eesti elanikkonnast on signaali kätte saanud. Praegu tegeldakse ülejäänud ühe protsendiga ning paigaldatakse lisasaatjaid. Valgjärvele tuleb lisasaatja, mis suurendab signaali tugevust kaks korda.
“Kõige hullem probleem on mets – kui maja lähedal on 25 meetrit kõrge mets viie kilomeetri ulatuses, siis ei aita ka lähedal asuv saatja, sest tihe metsamüür on ees ja signaal ei levi.
Mida kõrgem sagedus, seda halvemini see läbi metsa tuleb,” nentis Pihel.
Aidake eakamaid
Äsjane digilevi uue sageduse kasutuselevõtt Lõuna-Eestis näitas Piheli kinnitusel, et vanade teleritega harjunud inimesed vajavad uue süsteemiga harjumiseks veidi aega. Vilumus digitaaltelevisiooni ekraanimenüüde kasutamisel või elektroonilise saatekava ja uute kanalite leidmisel tekib siis, kui keegi kogenum esimesed sammud kätte õpetab.
“On väga teretulnud, kui noored võtaksid aega, aitaksid lähedastel digiboksi või uue teleri üles seada ja näitaksid tänapäeva tehnika kasutamise võtted ette. Kui eakal pole lähedal oma lapsi või lapselapsi, võiksid appi tulla kohalikud inimesed.”
Digilevi märki kandvate seadmete häälestamine ja kasutamine on vähegi tehnikaga kokku puutunud inimesele kohe arusaadav. Küsimuste tekkimise korral on noorel inimesel lihtsam ka lisaselgitusi leida ja vajadusel abi küsida. Digilevi kodulehel www.digilevi.ee leidub rubriik “Digilevist lähemalt“, kus on toodud põhjalik antennipaigalduse õpetus. Seadmete puhul piisab tavaliselt nende juhendisse süvenemisest. Digileviseadmete ülespaneku kohta annavad nõu ka elektroonikapoed ja antennipaigaldusfirmad, kelle kontaktid on olemas digilevi kodulehel.
Kontrollige antenni
Digilevi valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel soovitas juba täna kõigil kontrollida, kas kodune katuseantenn sobib digi-tv vastuvõtuks või on vaja teha kohendustöid, mida ei tohiks viimasele minutile jätta.
“Lihtsaim viis digilevile ülemineku valmidust kontrollida on vaadata, kas teie televiisorist on nähtav
Piheli sõnul ütlevad tema kogemused, et enamasti on inimestel probleeme antenniga ja 90 protsendil juhtumitest on antenni pistik katki.
“Ilma korraliku antennita paraku digilevi ei ole. Kõige soodsama hinnaga ribaantennid maksavad umbes kakssada krooni ja nendega saab signaali vastu võtta kuni 40 kilomeetri kaugusel saatjast,” lisas ta.
Kui antenn on katusel olnud juba kümme-viisteist aastat, siis tuleks see välja vahetada. Nn poola restid digilevi jaoks ei kõlba.
Sageli on vaja minna katusele, sest paar-kolmkümmend aastat katusel olnud antennikaablist on saanud voolik. Seda tööd eakas tegema ei lähe, selleks on vaja nooremaid.
Pikka kaablit katuselt kompenseeritakse lairiba-mastivõimendiga, pannakse see antenni masti külge või pööningule. Kui antenn on olematu, siis ei võimenda ka võimendi midagi. Kõige alus on korralik antenn.
20 aastat vanad nõukaaegsed telerid võivad olla sellised, kus pole peale antennipistiku midagi. Neid on kasutusel alla poole protsendi. Sellise teleriga pole Piheli sõnul kahjuks midagi teha.
Üle kümne aasta vanuste teleritega pole probleeme. Neil on nii video- kui ka helisisend enamasti olemas.
2010. aasta 1. juulil lõpetavad kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme näeb tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Selleks hetkeks peavad täna vaid kolme Eesti telekanalit nägevad inimesed soetama endale digiboksi või soovi korral uue digiteleri. Tingimata tuleks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivus siinse digilevi võrguga on põhjalikult kontrollitud. Digilevi saab vastu võtta tavalise detsimeeterantenniga ehk senist tehniliselt korras katuseantenni pole televaatajatel vaja välja vahetada.
Tavalise katuseantenniga telepilti vaataval inimesel tuleb digitaaltelevisiooni nägemiseks osta või rentida digiboks, mis ühendatakse antennikaabli ja teleri vahele. Eesti digikanalite vastuvõtuks sobivad seadmed on varustatud Digilevi märkidega, et neid oleks kauplustes lihtne üles leida.
Tasuta Eesti telekanalite (
Mis seisus Eesti praegu on
*Umbes kaheksa protsenti ehk 50 000 – 60 000 inimest vaatab praegu veel analoogtelevisiooni.
*Eetri kaudu pildi saamine puudutab otseselt 150 000 -180 000 kodu, mis asuvad valdavalt väljaspool linnasid ning mis moodustavad umbes poole televiisori vaatajatest.
*Teenust pakuvad koolitatud ettevõtted www.digilevi.ee
*Telefon, kust saab infot 17101, meiliaadress digilevi@mkm.ee
*Digibokse ei hakata Eestis tsentraliseeritult riigi poolt jagama, sest EL on selgelt keelanud ühe või teise tehnoloogia eelistamise ja riikliku toetamise
*Toetada saab üldises korras, nagu teisigi toetusi jagatakse, kohalik omavalitsus teab ise, kuhu ja millist abi on vaja
*Aidata saavad näiteks antenni paigaldamisel ja digiboksi ühendamisel kohalikud tuntud inimesed, keda eakad usaldavad ja teavad.
iii
HELVE LAASIK
