|
|
<span>
Kolmapäeva õhtupoolikul Jõgevamaad väisanud uus Lõuna Politseiprefektuuri prefekt Tarmo Kohv kinnitas, et teeb kõik, et eelarvekärbete tõttu politseis koondamisi ei tuleks ja ükski konstaabel oma ametikoha kaotamise pärast muretsema ei peaks. |
Kohvi sõnul on esialgne number, kui suures ulatuses tuleb kulusid kokku hoida, politseile teada. Numbrit täpsustama ta ei soostunud, sest siis oleks tegemist spekulatsiooniga, sest negatiivne lisaeelarve on kinnitamata.
„Selge on, et kokku peame hoidma ja see saab olema valus. Meile on antud ülesanne personalikulusid vähendada. Millised meetmed rakendame ja kui suur on lõplik summa, seda on praegu vara rääkida.”
Peavalu teevad varavastased kuriteod
Probleeme tekitavad politseile varavastased kuriteod, mis majanduslanguse süvenedes sagenema hakkavad.
„Ega Lõuna regiooni pole mõtet eraldi välja tuua. Kuritegude struktuuri vaadates saab asjast aimu. Möödunud nädalal oli Võrumaal üks vargus, kus öösel mindi kauplusse ja varastati sealt kaks kilo liha. See räägib juba enda eest,” rääkis Kohv.
Kui inimestel pole tööd ja raha lõpeb, siis püüavad seadusekuulekad kodanikud asjast muul moel üle saada. Need, kellel muud võimalust pole, lähevad vargile või teevad mõne muu teo.
Tarmo Kohv hoiatas Põhja-Eestis ja Virumaal ning viimasel ajal ka Kesk-Eestis sagenenud tankla-, kaupluse- ja kasiinoröövide eest. „Oleme püüdnud ettevõtjatega rääkida, kuidas end kaitsta. Kui tankla videovalve ei tööta, siis peaks ettevõtja esimene huvi olema see korda teha. Pärast saab videovalve pilti tõendina kasutada.”
Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Arved Ant mõistab ka ettevõtjaid, sest majandusolud on rasked. „Ettevõtja püüab firmat iga hinna eest elus hoida. Kui nüüd tuleb politsei ja ütleb, et pange veel kuhugi raha, siis pole see sugugi lihtne,” tõdes Ant.
Liiklusliin on end õigustanud
Lõuna Politseiprefektuuri prefekt ütles, et kohtumine omavalitsusliidus läks väga positiivselt. „Omavalitsustel on küll raske, aga me rääkisime koostööst. Kohalik omavalitsus ja konstaabel peavad koostööd tegema, sest nemad näevad kõigepealt, kellel on raske ja kellel läheb väga raskeks. Kõrvalt ei saa vaadata, tuleb otsekohe sekkuda. Õnneks töötavad Jõgevamaal politsei ja omavalitsused käsikäes,” märkis Kohv.
Hiljuti andis ka Jõgevamaa jaanuari niigi suureks paisunud liiklussurmade arvu oma osa, kui Puurmani vallas Tallinna-Tartu- Võru-Luhamaa maantee 141. kilomeetril hukkus lumelobjakasel teel möödasõitu teinud autot juhtinud 44-aastane naine.
Liiklussurmade kurba statistikat suurendab teeoludele mittevastav sõidukiirus, helkurita tee ääres kõndimine, alkohol.
„Ma ei tahaks küll kedagi süüdistada, kuid teehoole jätab aeg- ajalt oluliselt soovida. Samuti turvavarustus. Need on kõik väga lihtsad asjad, jalgratast polegi vaja uuesti leiutada,“ nentis Kohv.
Kuigi enamik liiklejaid peab piirkiirustest kinni, leidub alati neid, kel kõige kiirem. Ja just taolised juhid jäävad silma. Politsei on Lõuna prefektuuris avanud liiklusliini, kuhu saab alati helistada. Tegemist on ennetamisega. Oluline on teatada ohtlikust möödasõidust, tõenäolisest purjus juhist. „Liiklusliin on ennast igati õigustanud,” kinnitas Kohv.
Tema sõnul on politsei olnud karm ka korduvalt alkoholijoobes autoroolist tabatud inimestega. „Korduvalt joobes autoroolist tabatud on lõpetanud arestimajas. Ega inimene autorooli ikka niisama ei satu, et seda keegi ei näe. On olnud väga palju juhtumeid, kui kõrvalistmel sõitnud kainelt mehelt küsitakse, miks tema rooli ei istunud, vaid lasi sinna purjus sõbra, ja vastuseks tuleb: pole minu asi. Ühelt poolt rakendab sanktsioone nii politsei kui ka kogu õigussüsteem, teisalt on küsimus ka sotsiaalses kontrollis,” tunnistas prefekt.
Lõuna Politseiprefektuuri vanemkomissari Veiko Järva sõnul on alkoholijoobes juhil kordades suurem võimalus liiklusõnnetusse sattuda kui kainel. „Purjus juht ei valitse liiklusolusid ega sõidukit. Mullu oli liiklusõnnetuses osalejatest 41 protsenti alkoholijoobes. Enamikul kordadest ei olnud joobnud juht autos üksi,” rääkis Järva.
Narkootikumide kättesaadavus suurenenud
Samas tunnistas vanemkomissar, et statistika näitab aasta aastalt väikeste sammudega paranemist. Tema hinnangul jääb vähemaks nii roolijoodikuid kui ka kiiruseületajaid. „Liiklus tahab rahulikku käitumist, kunagi ei maksa rabistada ega väga oma õigust taga ajada, pigem ikka rahulikult enda ja teistegi tegevus läbi mõelda,” kinnitas Järva.
Narkoseadust rikuti Jõgevamaal mullu 18. korral. Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna politseidirektor Arved Anti hinnangul on narkootikumide kättesaadavus Lõuna regioonis viimastel aastatel oluliselt suurenenud. „Jõgeva omapära on, et maakonda läbivad kaks suurt maanteed: Jõhvi – Tartu -Valga ning Tallinna- Tartu. Ega narkootikumid lenda, nad sõidavad. Samamoodi võivad nad siia pidama jääda. Oma osa on selles kindlasti riskirühmadel,” tõdes Ant.
Statistikat 2007 – 2008
Joobes juhte (ei hõlma neid, kes on korduvalt tabatud joobes juhtimiselt) 278 238
Korduvalt joobes juhte 149 96
Liikluses hukkunuid 9 8
Liikluses vigastada saanuid 111 93
Suuri piirkiiruse ületamisi (üle 40 km/h) 120 130
Juhtimisõiguseta juhte (ei hõlma neid juhtumeid, kus on kohtuotsusega juhtimisõigus ära võetud) 444 370
Alaealiste väärtegusid 1278 1157
neist tubakaseaduse rikkumisi 311 301
neist alkoholiseaduse rikkumisi 502 395
Perevägivalla juhtumeid 210 176
Varavastaseid süütegusid 545 619
Neist kuriteod 400 405
Neist pisivargus (väärtegu) 145 214
Isikuvastaseid süütegusid 114 83
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumisi 24 18
Allikas: Lõuna Politseiprefektuur
iii
HELVE LAASIK
