Prahti tekib alati ja selle ärapaigutamisega peab kogu aeg tegelema, sest prahi keskel ei saa ennast hästi tunda. TV-s on näidatud kurioosseid juhtumeid mõnest vanurist, kes midagi ära ei viska, kogu seda kraami ka ei süstematiseeri, sest katusealuste pindalad ei ole prügi mahuga korrelatsioonis. Keegi pidi isegi mingit kitsast käiku pidi igasuguse koli vahelt oma elamise viimasesse vabasse ruumi pugema – kõike materiaalset oli nii palju. Mõnel jätkub prügi ka lahtise taeva alla. Ringi sõites võib seda näha, kuidas mõnel krundil on igasugust kola, aga näiteks meistrimeestele on see varakamber.
Peaks defineerida, mis see prügi on? Hiljuti kohtasin meedias pealkirja, milles väideti, et prügi on väärtus, selle andmise eest tuleks saajale maksta, mitte, et prügi andja maksab prügist lahtisaamise eest. Siin oli aluseks tõik, et prügist saab mõndagi väärtust luua tänapäeva tehnoloogia juures, see on algmaterjaliks. Suure osa prügi keemilisel muundamisel võib elektrit toota.
Oma koduses majapidamises on võimalused muidugi väiksemad. Prügi põletamist on ju üldse hakatud keelama, selle kohta on mitmeid eeskirju nii riiklikul kui omavalitsuste tasandil. Leidsin 2008.aasta Vooremaast artikli, kus kirjeldati, et kevadeti on Jõgeval raske hingata paljude lehe- ja okste põletamiste lõkete tõttu ja seadused on vastuolus. Tähtis on tuule kiirus, aga kuidas seda mõõdad? Märg materjal põleb tossuga, mida taunitakse, ma jään eriarvamusele, mulle see meeldib. Toob kevade tunde.
Suuremates linnades on põletamine keelatud, on organiseeritud äravedu ja biolagunevate jäätmete platsid. Muidu ei tohi lahtist tuld teha alla 15 meetri kaugusel ehitistest ja metsast 30 meetri kaugusel. Soovitatakse teha välikamin ja ise olen selle ammu lasknud ehitada. Aga ometi tekib oksi palju rohkem, kui jõuad kaminasse toppida, eriti, kui lasta maha võtta vanu puid või kärbid sireli- või kuusehekke. Hea tuttav, kelle elamisest tema enda mets pole kaugel, on väga rahul, et veab metsa äärde, kuhu jäätmed võivad jääda seniks, kuni need mineraliseeruvad. Seal ei sega need kedagi.
Muid materjale ei tohi hoopiski lõketes põletada, aga kui kontrollijad ei jõua ruttu kohale, on raske kindlaks teha, mida põletati. Omavalitsustes on reeglid vahel erinevad, näiteks Viljandis võib aia- ja haljastusjäätmeid põletada 1. aprillist 2. maini ja sügisel 15.septembrist 1. novembrini. Narvas on põletamine kinnistul lubatud ja pole reguleeritud, mida üldse tohib põletada. Paides tohib leheprahti põletada kahe nädala jooksul pärast lume sulamist. Millal meil lumi sulas? Meie talv oli lumevaene, maa kuivamine on kiirem.
Tallinnas võib oma aias põletada oksi, lehed kogutakse prügikottidesse. Tartus on aga igasuguste jäätmete ja aiaprahi põletamine keelatud. Ise põletasin prahti siis, kui ümberringi oli veel lundki. Männiokstega on hea hakatada, ja neist tekkiv suits on üks paremaid aroomiteraapiaid! Ühed jonnakamad oksad on hobukastanil, paksud, jäigad, neid mahub korraga sülle vähe. Kui peab kaugemale vedama, siis annab tallata, igale poole ei pääse käruga ligi ja riidegi peale on neid tülikas sättida! Kui 40 aastat tagasi maale elama tulin, olid majapidamises heinariided – nendega veeti loomade ette heina. Lahtilõigatud kartulikotile olid nurkadesse seotud vanad sukad kokkusidumiseks, ajasid asja ära. Nüüd on materjale valida, isegi kasutan üht tugevat hästi õhukest, seega vähe kaaluvat laia riiet vedamiseks. Ainult, kui on tuul, ei saa seda maha laiali laotada ja kui on vihma sadanud, on kokkuriisutud materjal märg ja raske.
Tallinnas Kadaka Selveri lähedal, hästi liiklusrohkes paigas nägin tee ääres puu all elust kihavat sipelgapesa. Päris suured ja mustad, kes seda liiki teab, Eestis on sipelgaid 54 liiki… Käis vist koristus ja ehitus korraga, paljudel okkakesed lastiks. Lugesin, et sipelgad suutvat kanda endast suuremaid asju seetõttu, et need on neist endist kergemad. Ja kui algul on raskem, siis sipelghape kuivatab kandamid ära, mis teebki kergeks! Sipelgate käitumine on ülihuvitav ja igasugust kandmist on neil palju: nad kannavad pesakaaslasi, ehitusmaterjali, surnud putukaid, terakesi.
Eks meilgi ole kevadel palju igasugust vedamist ja asjade ümberpaigutamist, eesmärgiks ikka ümbruse korrastus. Mida väiksem on entroopia, seda korrastatum on süsteem. Aga suletud süsteemis entroopia ikkagi kasvab?
EHA NÕMM
