Oktoober kujunes erakordselt soojaks. Kuu keskmine õhutemperatuur (8,1°C) oli tavapärasest peaaegu kolme kraadi võrra kõrgem.
Veelgi soojem porikuu on olnud Jõgeval 1922. aastast alates tehtud vaatluste järgi ainult kahel juhul — 1967. ja 1995.aastal, ning sama soe oli 2000. aastal.
Kui tavaliselt esineb Jõgeval oktoobris külmakraade õhus kümnel ööl, siis tänavu langes termomeetrinäit alla nulli ainult ühel varahommikul, see oli 9. oktoobril ja sedagi vaid -0,5 kraadini. Kohati oli maakonnas külma veel ka 24. oktoobril.
Kõige soojematel öödel (12…14. ja 21…22. oktoobril) ei langenudki temperatuur õhus alla 8 kraadi. Ööpäevane temperatuuri kõikumine oli enamasti väike. Kuu maksimaalseks õhutemperatuuriks jäi Jõgeval 14. oktoobril mõõdetud 14,1 kraadi.
Kuu algus oli päikesepaisteline
Kuu alguses olid ülekaalus päikesepaistelised ja kuivad, kuu teisel poolel aga sompus ning sajused ilmad. Porikuu jooksul sadas maakonnas esialgsetel andmetel 90 millimeetrist Peipsi ääres Tiirikojal kuni 125 millimeetrini Siimustis. Jõgeval mõõdeti kuu summaks 109 mm, mis on peaaegu kaks korda rohkem tavapärasest.
Väga rohkesti tuli vihma viimase viie päevaga (Jõgeval 58 mm), mis tõstis jõed üle kallaste. Kuu esimesel poolel oli tugevam sadu 2…3. kuupäeval, kui paiguti esines Eestimaal äikest ja rahet.
Oktoober on olnud viimase 86 aasta jooksul meie kandis tänavusest sajusem seitsmel korral, kusjuures viimati 25 aastat tagasi 1983. aastal.
Taliviljale oli ilm soodne
Efektiivseid üle 5 kraadi temperatuure kogunes kuu jooksul üle 90 kraadi, mis on tavalisest 30 kraadi enam ja kompenseeris jaheda septembrikuu soojusepuudujäägi taliviljadele.
Kuu lõpuks olid kuu algul külvatud põldudel talirukki taimedel arenenud 3…4, talinisul 2…3 kõrvalvõrset. Tänu öökülmade puudumisele jätkasid oktoobri lõpuni aedades õitsemist paljud suvelilled — astrid, lõvilõuad, peiulilled, kohati isegi daaliad.
Novembrilumi ei püsi
Milline on olnud Jõgeval viimase 86 aasta andmete järgi november? Kadrikuu jooksul on ilmad tavaliselt muutunud talviseks. Kuu teisel poolel langes enamasti ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla nulli ja muld külmus. Maksimaalseks külmumissügavuseks on mõõdetud 1993. aastal kuu lõpuks 43 sentimeetrit.
Vihmad asendusid lörtsi ja lumesajuga, kuid samas novembris moodustunud lumikate veel enamasti püsivalt maha ei jäänud. Üksikutel aastatel on mõõdetud põldudel novembris keskmiseks lume paksuseks 15…20 sentimeetrit, viimati 2004. aastal. 2007. aastal oli lumi kuu kestel maas 22 hommikul ja suurimaks lume paksuseks registreeriti 9 sentimeetrit.
On esinenud ka selliseid novembreid, kui lumikatet ei olegi tekkinud, viimati 2000. aastal. Kadrikuu äärmustemperatuurideks on mõõdetud –26,0°C 1951. aastal ja 12,7 kraadi 1967. aastal.
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
