Vanadel põllumasinatel hinge sees hoidjad Valdeko Kippus ja Evald Põldma on juba 11 sügist näidanud huvilistele, kuidas vanasti reht peksti. Kolmekümnendate aastate alguses Ameerikas tehtud traktor “Deering” ja sama vana rehepeksumasin “Thermaenus” on praegugi töökorras ja uudseviljapeksuks valmis. “Tahame, et meie traditsioonid ikka edasi kestaksid ja noored näeksid, millise tehnikaga ja kuidas vanasti vilja lõigati ja peksti. Oleme tahtnud näidata ka vanade viljaniidukite tööd, kuid senini polnud meil sellist rehadega viljalõikusmasinat. Üks Vene oma küll on, aga sellel läks hammasratas katki ja sellist juppi pole enam kusagilt saada. Nüüd õnnestus saada Kolleri Kaljo käest 1936. aastal Rootsis valmistatud “Deering” ja see siia tuua. Hobuste asemel tuli aga panna viljaniidukit vedama traktor, no kust sa tänapäeval selliseid hobuseid enam leiad, kes mõistavad paarisrakendis käia ja põllutööd teha,” nendib Valdeko Kippus.
Kaeramootori asemel raudruun
Seekord lähebki viljalõikus kaeramootorita. Valdeko juhib raudruuna, viljalõikaja istmel “hoiab ohje” ja reguleerib vikati ja hasplite tööd Kaljo Kommer. Tema on Pauastvere külas oma Suurekivi talus selle masinaga vilja niitnud veel tosin aastat tagasigi. Nüüd käib neil viljakoristus kombainiga, kuigi olemas on ka vana rehepeksugarnituur, mis töötab praegugi täidab ja viljasorteeri ülesannet.
“Jah, vana masin lõikas päris ilusti. Alguses katkus veidi rohtu: Põldma oli lõiketeri küll luisuga üle lasknud, kuid sellest ei aidanud ja tuli teradele elektrikäia näidata. Masin on kaua seisnud, oleks pidanud sellega enne rohtu niitma, see oleks plaadi libedamaks lihvinud ja rehad oleksid vilja kohe alguses paremini maha lükanud,” teab Kaljo Koller, kes tuli talgutele koos abikaasa Ainoga. Perenaise arvates oleks hea rahvale näidata ka seda, kuidas vili vihku seotakse ja hakki pannakse. Selleks peab olema aga rukis või talinisu. Oder ja muu suvivili pannakse kuivama ikka kärbisele või redelitele tehtud rõukudesse. Mõne vihu rukist lubab rehepeksutalgute ajaks kodust kaasa võtta, et saaks näidata, kuidas viljavihk välja näeb ja kuidas seda enne peksmist lahti lõigatakse.
Viljarõugu tegemise kunst
“Ega vilja saa panna rõuku nagu heina. Ikka pead sissepoole ja tüükad väljapoole, siis seisab rõuk paremini üleval,” õpetavad vanemad mehed nooremaid. Muidugi, sedamoodi saab teha ainult vikati või viljaniidumasinaga lõigates. Selle puudumisel tuli lõigata vilja heinaniidumasinaga ja kõrred loorehaga kokku tõmmata. “See pole aga vanaaegne värk ja ei kõlbagi teistele näidata. Ega noored tulegi selle peale, et oder pannakse rõuku. Möödunud aastal pandi kooli juures vili hunnikusse, saadu nagu hein. Ega ta seal kuivanud, läks vaid mustaks ja ummistas peksumasinat. Tänavu viin ametikooli juures rehepeksu näitamiseks oma vilja, kuiv on ta kindlasti. Nüüd on ka vana viljalõikusmasin olemas, tõenäoliselt hakkan rukist kasvatama,” plaanib masinamees Valdeko Kippus.
ARDI KIVIMETS
