Sellenädalases teises vahetuses käis maalimas ja meisterdamas viisteist Põltsamaa linnas elavat või suvitavat last, möödunudnädalases vahetuses oli kaasalööjaid umbes niisama palju.
“Päevade teemaks on seekord Põltsamaa linn ja suvi,” ütles kunstipäevaliste juhendaja, kunstikooli õpetaja Epp Katus. “Põltsamaa teema on päevakorral sellepärast, et on linna juubeliaasta. Lisaks linna- ja suveteema käsitlemisele oleme joonistanud veel näiteks neid loomi, keda Noa veeuputuse ajal oma laeva võttis.”
Keset kunstipäevaliste tööruumi kõrgusid kaks pikkadest lattidest püramiidi. Latid omakorda olid täis lükitud maalingutega kaetud pappkarpe. Üks püramiid oli kunstipäevade esimese, teine teise vahetuse laste kätetöö. Pakkekarpidelt ? need pärinesid kunstikooliga ühel õuel, st lossihoovis tegutsevast veinikeldrist ja Lossipagari pagaritööstusest ? võis leida igasuguseid pilte: nii linna, suve kui ka loomi kujutavaid. Põltsamaa kiriku pilt koosnes näiteks koguni kahest karbist: nii kõrget hoonet ühe karbi peale ju ei mahutagi. Sama lugu oli pikakaelalise kaelkirjakuga.
Tulemus oli igatahes vahva ja tükkis põnevam kui tasapinnaliste taieste seinale kinnitamisel. Esimene vahetus meisterdas lisaks püramiidile valmis ka Põltsamaa-teemalise lauamängu.
Ideaalmaastik
“Mulle meeldib kunstipäevadel sellepärast, et siin saab oma kätega midagi valmis meisterdada ja sel moel pingeid maandada,” ütles Gerda Jürimäe. “Siin ei turtsuta ka üksteise peale, vaid ollakse alati sõbralikud. Ja ülesanded, mis meile antakse, on huvitavad.”
Eelmisel päeval, st esmaspäeval olid lapsed näiteks ise värvilisi pabereid teinud ning neist rebitud tükikestest ideaalmaastikku kujutava pildi kokku pannud. Sel päeval võttis Gerda aga endale natuke aega selleks, et koju üks ilus hoiukarp meisterdada: tal hakkas panipaikadest puudus kätte tulema. Mõnusas töömeeleolus olid kõik teisedki kunstipäevalised. Kes tegutses kunstikooli keldrikorruse tagatoa ahtal pinnal, kes oli läinud välja päikese kätte lossihoovi jäädvustama.
“Pakkusin küll lastele natuke suuremat ruumi, aga neile miskipärast meeldib siin, pead-jalad koos, tegutseda,” ütles Epp Katus.
Asjaolu, et kunstipäevadele tuleb eri vanuses lapsi, on Epu sõnul päris tore. Suuremad lapsed saavad siis ju natuke nooremate juhendaja rolli proovida ja nooremad vanematelt õppida.
“Kunstipäevadel saavad lapsed kunsti tegemisest rõõmu tunda ning oma ideede pagasit rikastada,” arvas Epp Katus.
Põltsamaal elavate ja suvitavate laste suvevaheaega on kunstipäevad rikastanud juba 1997. aastast alates, nii et tänavune üritus kandis juba kümnendat järjekorranumbrit.
“Algul oli ürituse korraldajaks Põltsamaa kunstiselts ja üritus ise kandis kunstilaagri nime,” ütles kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja. “Kui kunstiselts kunstikooli asutas ja oma õpilastele suviseid maalilaagreid korraldama hakkas, tuli üritus kunstipäevadeks ümber nimetada: muidu oleksid kaks asja omavahel päris segamini läinud.”
Laager ja meistriklassid
Sellessamas toas, kus üleeile kunstipäevalised müttasid, olidki tegelikult üleval ka kunstikooli hiljutises maalilaagris valminud tööd. Veerandsada kunstikooli õpilast, juhendajad-õpetajad Ethel Hakkaja ja Viive Väljaots, abiõpetaja Siiri Kõrv, kasvataja Maire Kaju ja täiskasvanute kursuslane Ines Kuusk olid seekord laagris Harjumaal Loksal. Nagu ikka, jäädvustati maalides ja joonistades kohalikke motiive ning valmistati grupiti ette tegevuskunstiteoseid ehk performance‘eid. Need kanti ette viimasel laagripäeval. Samal päeval pandi laagris valminud tööd laagriliste elupaika, Loksa lasteaeda üles. Seal sai kohalik rahvas neid vaatamas käia.
Seekordne laager avardas kõvasti ka õpilaste silmaringi: külastati Roosna-Alliku, Albu, Aaspere, Vihula, Sagadi ja Palmse mõisa (neist kahes oli üleval ka näitus) ning Viinistu kunstimuuseumis. Viinistus vaadati peale ekspositsiooni ära kaks kunstnikest kõnelevat lavastust: Eesti Draamateatri “Syrrealistid” ja loomingulise ühenduse R.A.A.A.M. “Põrgu wärk”.
Kunstikooli vanemate kursuste õpilased ja täiskasvanute kursusel osalejad said aga sel suvel tõhusat akvarelliõpetust: projekti “Akvarellisuvi” raames said teoks kolme akvarellisti meistriklassid. Projekti rahastas kultuuriministeerium projektikonkursiks “Paneme kunsti levima!” eraldatud summadest.
Maikuus maaliti 84-aastase, aga ikka vaimuka ja vitaalse Valli Lember-Bogatkina juhendamisel natüürmorti, juunis Ruudi Treu juhendamisel lilli ning juulis jõgevlase Gennadi Lapini juhendamisel portreed. Modelliks nõustus tulema 81-aastane USAs elav eesti juurtega mees. Meistriklassides osalenute arv kõikus 12 ja 18 vahel.
“Meistriklassidest oli kõvasti abi,” arvas Ethel Hakkaja. “Senini on kunstikoolis käijad ju akvarelliõpetust saanud kas minult või Epp Katuselt, aga kumbki meist pole paraku eriline akvarellispetsialist. Nüüd said kõik soovijad seda tehnikat ka tõeliste proffide käe all harjutada.”
Suvi saab peatselt läbi nii meil kõigil kui ka kunstikoolis. Ees on sügis ja tavalise koolitöö algus.
RIINA MÄGI
