Möödunud teisipäeval räägiti Põltsamaa päevakeskuses sellest, kuidas säästa majapidamistes soojusenergiat, kuidas parandada ruumide ventilatsiooni ning kuidas hooneid energiasäästlikult remontida.
Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Kalle Virkus nentis sissejuhatuses, et meil kõigil on kusagil oma eluase ja enamik neist vajab energiasäästlikumaks muutmist. Suurem osa korterelamutest vajab nagunii renoveerimist ja seetõttu oleks neid mõistlik samaaegselt ka soojustada. Virkus rõhutas, et ei maksa minna seda teed, kus äsja renoveeritud majas võetakse hiljem ette soojustamine.
Kortermajades oleks tema kinnitusel mõistlik maksta soojusenergia eest ruutmeetrite, mitte mõõdikute alusel. Tallinna Tehnikaülikool on pakkunud välja idee, et 80 protsenti soojusenergia kuludest makstakse kinni üldiselt ehk võrdse hinnaga ja 20 protsenti tarbitud energiast maksab iga korterivaldaja mõõturite järgi. Selline tasumise põhimõte sunniks inimesi soojatarbimist jälgima ja termostaate reguleerima.
Hoone tuleb soojustada ühekorraga
Probleem soojusenergia eest maksmisel on selles, et suurem osa soojusest väljub kortermajadest just nurgapealsete korterite kaudu, mis tähendab seda, et sama temperatuuri saavutamiseks ruumides tuleb kulutada rohkem soojusenergiat. Kui võetakse ette hoone soojustamine, siis tuleb Virkuse sõnul soojustada tingimata kogu hoone, mitte ainult otsaseinad, sest selline soojustamine võib kogu küttesüsteemi tasakaalust välja viia.
Mõnedes korterites võib temperatuur olla liiga kõrge ja nad lasevad ülearuse soojuse aknast välja. Kogu hoones ühtlase toatemperatuuri saavutamiseks ongi väga oluline kogu maja soojustada.
Soojustades hoonet jupikaupa, tekivad soojustuse jätkukohtadesse n-ö külmasillad. Kalle Virkuse sõnul tunnevad hoonete soojustamise teema vastu huvi enamasti kortermajade elanikud. Samas on kortermajades olukord eramajadega võrreldes oluliselt segasem.
Maa-asulate kortermajadele sobib lokaalne küttesüsteem
Oma muredest rääkisid infopäeval ka Põltsamaa linna ja piirkonna korteriühistute juhid. Nende sõnul on kortermajades suuremaid remonditöid ja hoone soojustamist suhteliselt keeruline ette võtta. Paljud eakamad majaelanikud ei taha sageli oma korterisse investeerida, sest on seisukohal, et nemad oma elu jooksul seda investeeringut tagasi ei teeni ja tehtud kulutusest kasu ei saa.
Üldiselt märkisid korteriühistute juhid, et kui linnas on korterelamutel mõistlik omada ühist katlamaja, siis maa-asulates tasuks igal majal rajada lokaalne küttesüsteem.
Kalle Virkuse sõnul on korteriomanike umbusk ka mõnes mõttes mõistetav. Kui eramaja elanik saab tehtud kulutusest väga kiire tagasiside ja tehtud kulutus puudutab teda või tema peret otseselt, siis korterelamute puhul on olukord keerulisem ning inimene kahtleb, kas ja kui palju tema või tema pere tehtud investeeringust kasu saab. Samas tuleb just korterelamute soojustamisele ja energiasäästule suurt tähelepanu pöörata juba seetõttu, et 75 protsenti Eesti elanikest elab sellistes majades.
Nõustaja tuleb kohale
Põltsamaa päevakeskuse perenaise Anne Kurvitsa sõnul pakkus temale sellise infopäeva korraldamise idee välja linnapea Jaan Aiaots. Kurvits ütles, et teab kortermaja elanikuna, kui mures on korterites elavad inimesed suurte küttearvete pärast. Selles majas, kus tema elab, on kõik pered võtnud soojustamise ette omal käel, mitte ühiselt. Samas nentis ta, et nende majavanem energiasäästupäeval ei osalenud.
Päevakeskuse perenaine avaldas lootust, et küllap hakkab nüüd info liikuma ja järgmistel sellistel üritustel on osalejaid juba rohkem. Neil, kes hoonete soojustamisest, ventileerimisest ja energiasäästust tõsisemalt huvitatud on, tasub jälgida reklaami, sest taolisi üritusi viiakse Jõgevamaal läbi maikuuni Põltsamaal, Jõgeval, Mustvees, Palamusel ja Tabivere vallas.
Kalle Virkuse sõnul alustati nõustamistega möödunud aasta lõpus Jõgeval, Viljandis, Võrus ja Põlvas. Tänavu pakkus Jõgeva Omavalitsuste Liit välja idee, et nõustamisi võiks läbi viia ka mujal meie maakonnas.
i
TOOMAS REINPÕLD
