Põltsamaa jõe ääres asuvast hoonest, mida rahvasuus Ranna kõrtsiks kutsutakse, saab kõigi eelduste kohaselt käesoleva aasta lõpuks noorte- ja elukestva õppe keskus.
Selleks sõlmisid noorteühendus Juventus ja AS Eviko rannahoone renoveerimise ja infrastruktuuride nüüdisajastamise lepingu. Kokku kulub selleks 4,92 miljonit krooni ja alates teisipäevast käivad objektil tööd.
Kogu noortekeskuse eelarve on aga 8,4 miljonit krooni, millest ligi kaheksa miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Euroopa Regionaalarengu Fondi raha vahendavad elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove, haridus- ja teadusministeerium ning rahandusministeerium. Projekti kaasrahastaja on Põltsamaa linn 416 000 krooniga
Noorteühenduse Juventus juhi Heidi Paaborti sõnul kuulutati esimene ehitushange välja juba eelmise aasta septembris, ent see ebaõnnestus. Järgmine hange tehti mullu oktoobris ning siis loodeti, et veel aasta lõpus saab ehitustöödega alustada. Kuid läks teisiti. Heidi Paaborti sõnul on isegi parem, et ehitajad võtsid aega pakkumise üle järele mõtlemiseks. “Üks asi on näha dokumente ja teine asi tutvuda reaalselt selle hoonega ning veenduda, kas ollakse suutelised pakutud summa eest ehitustöid tegema,” rääkis ta. “Mõistlikum ongi ehitaja poolt pakkumine tagasi võtta, kui see ei sobi, kui hiljem suuri miinuseid lappida.“
Vana hoone võib üllatusi pakkuda
Selle aasta alguses jõuti läbi rääkimiste tulemusena nii kaugele, et ehitusleping allkirjastati Evikoga 26. veebruaril. Nüüd oleneb juba ehitajatest ja hoone tegelikust seisukorrast, millal keskus valmis võiks saada. Täpset aega hoone valmimise osas ei söanda välja öelda keegi, sest vana ja mitmel korral kohendatud hoone võib ehitajatele üllatusi pakkuda.
Heidi Paaborti sõnul peaksid ehitustööd kulgema vastavalt projektile, ent nagu tegelikkus on näidanud, ei valmi peaaegu ükski hoone täpselt sellisel kujul, nagu projekt eeldab. </p>
Vastuseks küsimusele, milliseks ehitajad hoone seisukorda hindavad, tunnistas AS Eviko ehitusosakonna juhataja Andres Nurk, et täielikku pilti neil veel hoonest hetkel pole. Teadaolevalt on seda hoonet kolmes järgus ehitatud ning hetkel veel ei tea, milline on selle ehituskonstruktsioonide seisukord. Järgmise nädala lõpuks peaks kõik selge olema. Praegu tegutseb objektil seitse ehitusmeest, kelle tegevusel hoiab silma peal objektijuht. Edaspidi leiab sellel objektil rakendust 12-15 ehitajat. Võimalik, et mingil ajal tuleb ehitajatel teha ka ületunde. Lammutustöödega loodetakse ühele poole saada kolme nädala pärast. Seejärel vaadatakse hoone seisukord koos järelevaatajaga üle ning siis algab ehitamine. Väljapoole tuleb puitvooder ning katus kaetakse plekiga. Värvilahenduses hakkavad domineerima kollane ja hall, ukse- ja aknapiirded tulevad pruuni tooni. Valmimistähtaega Nurk enne konstruktsioonidele lõpliku hinnangu andmist ennustada ei julge. “Loodame hakkama saada käesoleval aastal,” sõnas ta.
Uued võimalused
Maja hakkab toimima avatud noortekeskusena, nagu neid juba mitmel pool mujalgi Eestis on. Ruumi on siin edaspidi rohkem kui praeguses Allika tänava noortekeskuses. Juventuse juhi sõnul pakutakse uues kohas edaspidi tegutsemise ja enesetäiendamise võimalust ka noortele emadele, võimalik, et ka noortele töötutele.
Heidi Paaborti sõnul ootavad nad ideid ja mõtteid uuteks ettevõtmisteks kõigilt aktiivsetelt ja erksa mõttega inimestelt. Noortekeskus on mõeldud küll 7-26 aastastele, ent see ei tähenda, et vanemad inimesed selle tegevuses kaasa lüüa ei võiks.
Elukestva õppe käivitamine noortekeskuses loob uusi võimalusi paljudele noortele inimestele. Heidi Paaborti sõnul pole põhjust karta, et nad võiksid hakata kopeerima kohaliku ametikooli funktsioone.
Milliseid võimalusi pakutakse sealt pärast koolitunde läbi astuvale noorele õppurile?
“Kõigepealt satub see noor sisenedes avatud saali, kus noortekeskuse töötajad talle mitmeid tegevusvõimalusi tutvustavad. Noortekeskuse ülesanne on pakkuda pärast koolipäeva lõppemist lisaks tegutsemisele ka puhkamise ja sõpradega suhtlemise võimalust. Siin saab ajalehti lugeda, samuti arvutit kasutada. Koolivaheajal saab aga noortekeskuses puhke- või töölaagreid korraldada,” loetles noortekeskuse juht, kelle kinnitusel on kavas muretseda noortekeskusse ka keraamikaahi.
Ent samas ei kavatseta hakata konkurentsi pakkuma ühelegi huvikoolile, sest noortekeskuses ei tegutseta õppekavade alusel. Samuti ei saa keegi noortekeskusest kaasa mingit tunnistust ega muud oskust tõendavat dokumenti.
“Noortekeskus peaks äratama noore inimese huvi mõne tegevuse vastu, mida ta saab edaspidi põhjalikumalt õppida kusagil huvikoolis,” selgitas Paabort.
Osa hariduslinnakust
Peagi valmiva keskuse kõrval asub Põltsamaa Ühisgümnaasiumi hoonetekompleks koos spordisaalide ja kunstmuruväljakuga. Teisel pool Veski tänavat paikneb aga Põltsamaa raamatukogu, mis kõik kokku moodustavad ühtse hariduslinnaku.
Paaborti sõnul on noortekeskuse inimestel päris kahju mõelda sellele, et tõenäoliselt tuleb neil juba tänavu lahkuda juba armsaks saanud majast Allika tänaval. Ent noortekeskuse juht usub, et ka Allika tänaval asuvas hoones jätkub tegevus noortega, sest seda hoonet renditakse kirikult ja koguduselgi on töö noortega tähtsal kohal.
iii
TOOMAS REINPÕLD
