Põltsamaa vallavolikogu oktoobrikuisel istungil otsustati, et vald peab vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks võtma 537 493 eurot laenu.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson lausus, et vahepeal on muudetud ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektide rahastamise korda. Vaatamata mitmesugustele probleemidele on vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamisel Põltsamaa vallas siiski tegudeni jõutud. Kunagisest soovitustest lähtuvalt kaasati vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise projekti ka naabervallad Kolga-Jaani ja Pajusi. Siis kehtis põhimõte, et mida suuremale territooriumile trasside rajamist plaanitakse, seda suurem on võimalus saada positiivne rahastamisotsus. Kolme valla peale lubati tagada trasside ehitamiseks omaosalusena 952 220 eurot. Hiljem omaosaluse summad veidi vähenesid.
Vallavanem Tõnsoni sõnul on uuendatud Adavere reoveepuhasti, mis praegu vajaks juba tehnoloogiliselt uut lahendust. Samuti on renoveeritud Lustivere biopuhasti koos biotiikidega, kuid Kamari ja Esku kanalisatsioonisüsteemid vajavad veel uuendamist. Ka joogiveerajatisi on uuendatud. Kõige suuremaks probleemiks on Põltsamaa valla joogivee puhul võrdlemisi kõrge nitraatide ja nitritite sisaldus, samuti liialt suur fluorisisaldus. Vallavanema sõnul on joogi- ja kanalisatsioonitorustikke küll jooksvalt parandatud, kuid ainult minimaalselt. Eriti suured on vahel probleemid kanalisatsioonitorustikega, kus lekete tõttu osa vett põhjavette satub või täituvad torustikud kevadise lume sulamise ajal veega, mida ei suuda vastu võtta biopuhastid.
Toivo Tõnsoni sõnul peaks Põltsamaa vald laenu võtma 537 493 eurot, Pajusi vald 134 910 eurot, Kolga-Jaani vald 169 323 eurot ning Põltsamaa Vallavara 1 249 908 eurot. Laenu plaanitakse võtta Keskkonnainvesteeringute Keskuselt veemeetme rahastamise krediidiliini portfellist. Selle meetme puhul ei pea kohalikud omavalitsused ega vee-ettevõtted riigihankekonkurssi korraldama.
Laenu võivad taotleda kõik juriidilised isikud, kes ühtekuuluvusfondist veemajanduse projektidele rahastust taotlenud ja saanud nende projektide rahastamiseks positiivse otsuse. Ka kõnealusel kolme valda hõlmaval projektil on positiivne rahastamisotsus saadud.
Laenu tagastamise tähtaeg on 20 aastat ja on võimalik kasutada maksepuhkust kahe aasta vältel pärast projekti lõpetamist. Praegu on projekti omaosaluse protsent suhteliselt kõrge — 30,5. Omaosaluse suurus võib siiski muutuda sõltuvalt sellest, milliseks kujunevad tarbimismahud, kui palju on vee- ja kanalisatsiooniteenusega liitujaid jne.
i
TOOMAS REINPÕLD