Teatavasti käivad Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Veski tänava koolihoones tõsised remonditööd. Ümberehitustööde tulemusena saab koolihoone uue näo nii seest kui ka väljast.
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul on ta rahul sellega, et nad suutsid õppetöö korraldada ilma õpilasi kahte vahetusse jagamata. 1.-4. klassi õpilaste õppetöö toimub mitmete Põltsamaa linna asutuste ruumides: lasteaias „Tõruke”, muusikakoolis, kiriklas, raamatukogus ja Lossi restoranis. Tunde viiakse läbi ka kooli internaadis. Toitlustamine toimub samuti kohapeal. Lasteaia ruumides õppivad lapsed saavad seal ka süüa, teistele viiakse toit sinna, kus nende tunnid põhiliselt toimuvad.
Keegi ei nurise
iii
Koolijuhi sõnul õpetajad ega lapsed ei nurise. Kõik ju teavad, mille nimel nad ebamugavusi taluma peavad.
Remonditööd käivad kooli direktori sõnul täie hooga ja maja renoveeritakse väga põhjalikult. Välja vahetatakse kütte-, elektri- ja ventilatsioonisüsteem, ruumid saavad uued põrandad, hoone saab soojustatud.
Direktori sõnul oleks võinud muuta ka ruumilahendust, ent alguses polnud teada, kas remonditöödeks on võimalik KOIT-kavast raha saada. Remonditöödeks koostatud projekt läks maksma 850 000 krooni. Töö on pingeline, ehitajad on graafikus.
Ehitusel peagi kuni sada töömeest
Gümnaasiumi Veski tänava hoones on käsil lammutustööd. Nordecon Ehitus ASi objektijuhi Taivo Peedosoni sõnul alustasid nad Veski tänava koolihoones tööd veebruari alguses. Hoone madalamas ehk hoovipoolses osas on suurem osa lammutustöödest tehtud. Praegu toimub aluste ettevalmistamine ja kommunikatsioonide paigaldamine. Hoone jõepoolses osas toimuvad praegu paralleelselt lammutus- ja elektritööd. Ametis on paarkümmend töömeest kolmest erinevast firmast.
Ehitusega seotud inimeste arv kasvab objektil pidevalt ja ulatub mõne aja pärast vähemalt sajani. Koolihoones on aga selliseidki ruume, mis on vahepealsetel aastatel renoveeritud ning neid praegune ehitustegevus ei puuduta. Kõikides ülejäänud ruumides on Taivo Peedosoni sõnul üheks olulisemaks tööks põrandate vahetus. Lagede ja seinte osas on olukord mõnevõrra lihtsam, sest need saavad uue värvi. Kommunikatsioonide paigaldamise eesmärgil muudetakse osa lagesid ka ripplagedeks. Ka võimla saab uue sisu ning ilme. Võimla seintesse on kohati maja vajumise tagajärjel praod tekkinud. Taivo Peedosoni sõnul pole siiski ohtu, et hoone veelgi vajub.
Objektijuht lausus, et konstruktsioonilises mõttes ei ole koolihoone remontimine ehitajate jaoks keeruline, samas on taolise hoone näol ehitajate jaoks tegemist kõrgema riskifaktoriga. See tähendab, et kõik ehitustegevusest tulenev peab olema vastupidavam, hoolega tuleb jälgida, et hiljem ei tekiks võimalikke vigastusi. Teatavasti peavad ehitus- ja remonditööd valmis saama juba järgmise kooliaasta esimese veerandi lõpuks.
„Meie tuleme sellega kindlasti toime ja anname endast parima,” kinnitas Taivo Peedoson.
iii
TOOMAS REINPÕLD
