Tavapäraseks tundide algusajaks kella kaheksaks mindi õue suure kivi juurde, kus enamasti toimuvad aktused. Kui direktor teise korruse aknast kõne pidas, kuulasid kõik, mõni ainult kommenteeris.
Oma kõnes pidas direktor meeles ka kaht meie kooli õpilast, kes olid päästnud oma sõbra märjast surmast. Kõne lõpuks palus direktor endaga ühineda ja koolile õnne soovida. Ta hüüdis HIP-HIP… ja õpilased hüüdsid talle vastu HURRAA! Ja nii kolm korda järjest.
Seejärel mindi ümber kooli auringi tegema, mis oli sümboolne kallistus haridustemplile Kõigil oli külm, aga käidi ikkagi ümber oma koolimaja, sest peaukse juures ootas üllatus – õppealajuhataja jagas kõigile kommi, mis tegi lapsed rõõmsaks. Pärast maiustamist mindi klassiruumidesse ja koolipäev jätkus tavapäraselt.
MARTIN MILLER, 9c klass
