Eestis pole ilmselt veel kuigi palju kohti, kus saaks uhkustada moodsa 150kohalise hooldekoduga. Tänu aktsiaseltsile Lõuna-Eesti Hooldekeskus, on Põltsamaa linnas EELK Põltsamaa kiriku vastas nüüd kõigile tänapäevastele nõuetele vastav hooldusasutus olemas.
Pea kümme aastat väldanud protsess, mille käigus linna moodsa hooldekodu rajamist plaaniti, on nüüd õnnelikult finišisse jõudnud. Reaalsemat vormi hakkas hooldekodu rajamise plaan võtma 2013. aasta kevadel, kui Lõuna-Eesti Hooldekeskuse tegevjuht Vambola Sipelgas Põltsamaal n-ö maad kuulamas käis. Idee võeti linnas lahkelt vastu, ka hoone koht pargipuude all on suurepärane.
Kevadeks ja suveks koju
Vambola Sipelga sõnul jõudis ta konkreetse mõtteni Põltsamaale hooldekodu ehitada aruteludes Põltsamaa linnapea ja ümbruskonna vallavanematega. Asukoht keset Eestit annab lootust, et üsna pea saavad täidetud kõik hooldekodu 150 kohta.
Kui hoone nurgakivi mais paika pandi, lootsid põltsamaalased, et üsna pea hakkab maja kerkima, kuid pidid veel kaua ootama, enne kuni ehitusplatsil reaalset ehitustööd näha said.
Lõuna-Eesti Hooldekeskus on teinud Mace Ehitusega tosin aastat head koostööd, seega polnud neil vaja kahelda, et ehitaja objekti lubatud tähtajaks valmis saab, kuigi ehitusdetailide tarnijad hilinesid terve kuu ja saatsid ka praaki.
Vambola Sipelgas kinnitas, et nad püüavad saavutada oma klientidega mõlemale osapoolele sobivad kokkulepped. Näiteks võib klient elada soovi korral hooldekodus sügisel ja talvel, kevadel ja suvel aga omaette, kui ta hakkama saab. Põltsamaa hooldekodus saavad pooled kliendid elada ühekohalistes ja pooled kahekohalistes tubades. Tube on kokku 80. Kahekohalises toas elades on kuu maksumus 675 eurot, ühekohalise puhul on hind kokkuleppeline.
Teenindajaid üle 30
Vambola Sipelgas nentis, et klientide majanduslikud võimalused on väga erinevad, nemad omalt poolt tahavad saavutada mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppe. Tal on klientide ja nende esindajatega suhtlemisel 16 aasta pikkune kogemus.
Põltsamaa hooldekodu territoorium on küll aiaga piiratud, kuid see ei tähenda, et endaga hakkama saavad elanikud sealt välja minna ei tohiks, aga hooldekodu töötajad peavad olema teadlikud, kuhu inimene läks ja millal naaseb.
Hooldekodu territoorium saab juba kevadel hoopis kaunima ilme: tasandatud mullale on muruseeme juba külvatud. Põltsamaa hooldekodus on neli osakonda ja igas osakonnas oma söögikoht. Nagu teisteski hooldekodudes, on siingi kindlasti ka voodihaigeid, kes ise söömas käia ei saa.
Kliente asub teenindama 34liikmeline personal, kel kõigil on olemas varasem hooldustöö kogemus. Seetõttu ei korraldatud neile enam ka täiendavaid koolitusi.
Kuigi hooldajaiks saavad olla ka pensioniealised, on Põltsamaa uue hooldekodu personal siiski noorem. Vambola Sipelgas lausus, et kui nad mingisuguseid täiendavaid teenuseid hakkavad pakkuma, võib edaspidi töökohti veelgi juurde tulla. Nad oleksid valmis pakkuma linnaelanikele näiteks koduhooldusteenust või päevahoiuteenust või ka kodustele haigetele teraapiateenust. Ka koduõendus tuleks kõne alla. Vambola Sipelgas lausus, et neil on saavutatud kokkulepped ka sihtasutusega Põltsamaa Tervis ja nad tahavad kohalike meditsiinitöötajatega koostööd teha.
Majas kaks meditsiinitöötajat
Hooldekodu palgale võetakse kaks meditsiinitöötajat. Sisustatakse ka raamatukogu ja võimaldatakse muud meelelahutust. Igas toas saab kasutada lauatelefoni, televiisorit ja arvutit, sest kõik tingimused selleks on loodud.
Viisakas külaline teatab hooldekodu töötajale, kes ta on ning kelle juurde läheb.
Järgmise sammuna on Lõuna-Eesti Hooldekeskusel plaanis rajada hooldekodu Türile. Vambola Sipelga sõnul on ka Jõgeva linna esindajatega mõtteid vahetatud, kuid midagi konkreetset pole veel kokku lepitud.
Huvi on tuntud Raplas, jõudsalt areneb teenus ka Harjumaal Kosel. Hooldekodu rajamine on plaanis ka Põlvamaale Veriorasse.
TOOMAS REINPÕLD
