Põltsamaa Felix teeb õunamahla jätkuvalt kodumaistest õuntest valmistatud kontsentraadist.
“Praegu tundub, et inimesed vaatavad rohkem mahlaliitri hinda kui seda, kust see pärit,” ütles Põltsamaa Felixi juhataja Anti Orav. Tema sõnul on kodumaisuse loosung jutuks hea küll, aga kui tarbija poodi läheb, siis käitub ta teisiti.
Eesti probleem õuntega on Orava sõnul see, et neid tuleb üle aasta. Mooside valmistamiseks on ettevõttel üsna keeruline kodumaist tooret hankida, sest suurt tööstuslikku marjakasvatust Eestis pole. Seepärast tuuakse osa marju Lätist, Leedust ja Poolast, kus ollakse marjakasvatuse osas mitu pikka sammu Eestist ees. “Kogu Skandinaavia ostab suure osa marjadest praegu Poolast, sest kohapealsed kasvandused ei suuda poolakatega konkureerida,” rääkis Orav.
Kastmete valmistamiseks vajalik rapsiõli aga tuleb Werolist. Et kastmetest läheb üsna suur osa ekspordiks, on see ka Painkülas valmistatud toiduõli väärindamine.
Muuseas läheb Werolist ostetud õli ka Leetu, kus sellest valmistatakse margariini, mis pärast Eestisse tagasi tuuakse.
Aedviljad ostab tehas suures osas Eestist, lisanduvad üksikud partiid ka mujalt Euroopast, eksporttoodangu tarvis.
Toidu valmistamisel arvestab Põltsamaa Felix kohapealseid maitseeelistusi, kogu tarneahel peab olema tarbijale nii lähedal kui võimalik ja kohalikku tooret kasutatakse võimalikult palju. Oluliseks on Anti Orava sõnul kindlasti kvaliteet, kuid ka hind. “Kuid on teatud kvaliteedinõuded, millest allapoole ei minda isegi ülisoodsa hinna puhul,” lisas ta.
Toorme ostab Põltsamaa Felix sisse kindlate kokkulepete järgi, juhuslike tarnijate peale ettevõte ei looda. Taoline käitumisviis on end seni igati õigustanud.
HELVE LAASIK
