Hiljuti külastasid Põltsamaa ühisgümnaasiumi kooliperet noored Põltsamaa sõpruslinnast Kokemäelt.
PÜGi klassiõpetaja Lilio Võsu sõnul on sidemed Kokemäe Tulkkila kuueklassilise kooli ja nende kooli vahel kestnud juba 22 aastat. Suhtluse algatas kunagine Põltsamaa kooli õpetaja Malle Müls. Vastastikku käiakse külas nii, et ühel aastal külastavad Põltsamaa lapsed Kokemäed ja järgmisel aastal tullakse sealt vastuvisiidile Põltsamaale. Õpilastel on kaasas kaks õpetajat.
Huvitavat tegevust jagus igasse päeva
Tänavu külastas Põltsamaad Kokemäe Tulkkila kooli kolm poissi ja seitse tüdrukut, kes õpivad 4. ja 5. klassis. Soome lapsed elasid siinsete laste kodudes. Külalised saabusid Põltsamaale esmaspäeval. Teisipäeval meisterdati õpetaja Heli Lehiste juhendamisel emadepäevakinke. Mitmed pered käisid koos Soome külalistega Tartus bowlingut mängimas, ujumas, Tartu Lõunakeskuses uisutamas. Kolmapäeva ennelõunal tegelesid lapsed robotite valmistamisega ning pärastlõunane aeg möödus Tartu teaduskeskuses Ahhaa.
Neljapäeval tegelesid lapsed käsitööga kooli käsitööõpetaja Eve Oro juhendamisel ning külalised said osaleda ka PÜG õppetundides. Lilio Võsu matemaatikatunnis lahendasid Soome poisid koos meie lastega matemaatikaülesandeid ning tunni lõpus korraldati peastarvutamise võistlus, millega külalised samuti väga edukalt toime tulid.
Neljapäeval tutvusid lapsed Põltsamaa raamatukogus nüüdisaegse soome ja eesti lastekirjandusega. Tuleval aastal hakatakse Tulkkila koolimaja remontima ja seetõttu sõidavad Põltsamaa lapsed Kokemäele vastukülaskäigule alles 2017. aastal.
Huvitav nii lastele kui ka täiskasvanutele
Soome lapsi saatnud Tulkkila kooli õpetaja Karita Nylund lausus 23. aprillil Põltsamaa noortekeskuses toimunud sõpruskohtumise lõpetamisel, et tema on Põltsamaal esimest korda. Tuula Laine külastas aga Põltsamaad esmakordselt neli aastat tagasi ja siis enda sõnul lausa armus sellesse linna. Soome õpetajad kinnitasid, et võõrustajate pakutud programm oli huvitav nii lastele kui täiskasvanutele. Nii soome noored kui õpetajad on siit kaasa viinud kasulikke kogemusi ja positiivseid emotsioone. Tuula Laine soovib, et need sidemed kindlasti jätkuksid.
Muusikaõpetaja Tuula kiitis siinsete laste muusikalisi etteasteid, oskust rahvapärimust hoida ja seda muusikas esile tuua. Samuti hindavad Soome külalised meie oskust ajalugu väärtustada. Seda joont hoitakse Soomeski, kuigi nii pikka aega iseseisvas riigis elanud rahval ei ole see ehk nii aktuaalne. Soome õpetajad märkisid, et eestlased tunduvad olevat musikaalsemad.
Tuula Laine lubas oma perega juba järgmisel suvel Eestisse tulla, nad on siis Lilio Võsu külalisteks.
Peredes võeti appi ka inglise keel
Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilased Sten Jõearu, Madis Miks ja Kert Paju rääkisid, et nemad said oma peres Soome külalistega hästi hakkama. Eelmisel aastal ööbisid nad ise Soomes samade poiste kodudes. Poiste sõnul said nad külalistest üsna hästi aru, aga vahel võeti appi ka inglise keel. Soome poiste kinnitusel on Põltsamaa meeldiv ja turvaline linn. Põhjanaabritest külalised jäid rahule ka meie toitudega.
Põltsamaa poiste sõnul hakkas neile aasta tagasi Soomes külas viibides silma, et seal jooksevad lapsed kooli vahetundide ajal ringi ja lähevad meelsasti õue, meie noored aga tegelevad vahetunnil oma nutitelefonide ja muude elektrooniliste vahenditega.
Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula tänas Põltsamaa peresid selle eest, et nad olid nõus külalisi viiel päeval oma kodudes majutama, nende eest hoolitsema ja vastutama. Üht Tulkkila kooli tüdrukut võõrustanud pere ema Maire Kaljuvald lausus, et nende külaliseks oli väga armas tüdruk ja neil kujunesid selle mõne päeva jooksul soojad ning sõbralikud suhted. Maire peres on neli 12-16aastast last ja nad said kõik Soome 12aastase tüdrukuga väga hästi läbi. Üks selle pere lastest elas eelmisel aastal Soome-reisil nüüd nende külaliseks olnud tüdruku peres. Maire sõnul kasutas ta külalisega suheldes oma nappi soome keelt, lapsed rääkisid omavahel ka inglise keeles.
Maire Kaljuvald kinnitas, et lastele ja noortele on selline rahvusvaheline suhtlemine väga vajalik, sest nii omandatakse võõrkeeli, õpitakse tundma teiste rahvaste tavasid.
TOOMAS REINPÕLD
