Põltsamaa meenekonkursile esitatud töid saab näha sealses muuseumis äsja avatud näitusel. Traditsioonilisematest Põltsamaad iseloomustavatest tunnustest oli meenete puhul esile tõstetud nii roose kui veini. Üllatavaks kujunesid aga ajaloolise portselanitööstusega seotud ideed.
Sügisel kuulutas Põltsamaa linnavalitsus välja linna meenekonkursi. 5. oktoobrist kuni 5. detsembrini 2009 oodati töid ja kavandeid linna esindusmeenete väljatöötamiseks. Osaleti aktiivselt ja ideekavandeid laekus oodatust rohkem. Detsembri alguses valis žürii välja parimad tööd nii esindus- kui ka pisimeenete hulgast. Möödunud reedel, mil meenenäitus pidulikult avati, olid sinna palutud ka kavandite autorid.
Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et tal on nüüd hea võimalus tänada meenekonkursil paremateks tunnistatud kavandite autoreid. Näituse avamisele oli saabunud autoreid Raplamaalt, Järvamaalt, Lääne-Virumaalt, Harjumaalt, aga olid esindatud ka kohalikud tegijad. Kultuurinõuniku sõnul on huvitav jälgida, mida erinevates Eesti paikades elavad meenekavandite autorid on Põltsamaa puhul eriliseks ja omanäoliseks pidanud.
Rõhutavad Põltsamaa eripära
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et üha rohkem oleme me kõik hakanud otsima oma juuri. Seda ei tee mitte ainult inimesed oma suguvõsa ajalugu uurides, vaid juuri ja eripära on otsimas ka Põltsamaa linn. Linnapea sõnul on tavalisi, tööstuses toodetavaid esemeid ümberringi küllaga. Konkursi eesmärk ja mõte oli aga töötada välja meened, mis oleksid iseloomulikud just ja ainult Põltsamaale.
Konkursile oodati ideekavaneid nii pisimeenete kui esindusmeenete kategoorias. Kui pisimeenete seas jäi kõigile žürii liikmetele silma „Kild,“ siis esindusmeenete osas sellist üksmeelt ei valitsenud. Seetõttu ei valitudki välja ühte võidutööd, vaid võrdväärseteks tunnistati kolm kavandit.
Kunstiõpetajana töötav Katrin Tamm-Kuusik oli üks nendest autoritest, kes oli esitanud kruusi, millel olevad motiivid vihjavad kunagisele portselanitööstusele. Küsimusele, miks just selline idee, vastas tunnustamist leidnud töö autor: “On ju teada, et üks ja ainulaadne portselanitööstus asus omal ajal Põltsamaal.” Sellist sinimaalingut on tema kinnitusel tehtud vaid Põltsamaa portselanitööstuses. Just seetõttu andis Katrin Tamm-Kuusik oma kavandile nimeks “Taaskohtumine”.
“Kild“ osutus heaks killuks
Katrin Tamm-Kuusikult on küsitud, miks tema kavandis pole tass komplektis alustassiga, nagu neid kunagises portselanitööstuses tehti. Autor vastas, et tema soov oli luua selline meene, millel ka praktiline väärtus. “Praegusel ajal kasutatakse kruuse rohkem kui tasse koos alustassiga,” tõdes ta. Pealegi saab kruusile pildi teha ka moodsat masin-trükitehnikat kasutades ja ei pea maalima tingimata käsitsi.
Katrin Tamm-Kuusik on varemgi taolistel konkurssidel osalenud. Tema arvates aitas põnevat ideed leida ka asjaolu, et ta oli veel hiljuti tartlanna ehk inimene väljastpoolt Põltsamaad. Nüüd elab ta küll juba mõnda aega Põltsamaal. “Taaskohtumise“ autorit ei häirinud ka teadmine, et ajaloolise portselanitööstuse motiive on lisaks temale kasutanud veel ühe meene autorid. “Vastupidi – teadmine, et portselanitööstuse motiive on teisedki meenete autorid kasutanud, andis mulle usku sellesse, et mõte on õige,” kinnitas ta.
Kõige rohkem tähelepanu ja poolehoidu võitnud kavandi “Kild“ autorid Triinu Silla ja Koit Ojaliiv rääkisid, et ka neid inspireeris oma kavandi loomisel Põltsamaa ajalooline portselanitööstus. Triinu Silla sõnul pidasid nad silmas ka nõuet, et meene maksumus ei tohi ületada 25 krooni. Inspireeris ka materjalide taaskasutuse idee.
“Rinnamärgina kasutatavat meenet “Kild“ on võimalik valmistada purunenud portselannõude kildudest. Triinu Silla ja Koit Ojaliiv olid edukad ka eelmisel suvel korraldatud laulu- ja tantsupeo mündikonkursil, kus nende kavand esikohale tuli.
<span lang=”ET” style=”FONT-SIZE: 10pt; FONT-FAMILY: Arial”>Rohkem praktilise väärtusega asju
Kohalikest inimestest osales teiste seas konkursil Annika Kallasmaa, kes töötab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis projektijuhina. Tema sõnul on tal tulnud ka koolile meeneideid otsida ning ilmselt oli just varasem kogemus põhjuseks, miks ta ka linna meenekonkursil osaleda otsustas. Ka Annika Kallasmaa peab lugu rohkem praktilist väärtust omavatest esemetest. Just seetõttu tekkis idee luua küünlajalg, kus esile tuleb roosimotiiv ja mida saab kasutada lauakaunistusena.
“Roosilõhnaline küünal aitab siin meeleolu luua,” selgitas Annika Kallasmaa, kes oli konkursile esitanud teisigi kavandeid. Tema sõnul on selline konkurss väga vajalik. “Mida rohkem osalejaid, seda rohkem põnevaid ideid,” nentis ta, lisades, et oleks tore, kui Põltsamaa külalistele oleks võimalik kinkida erinevaid meeneid. Iseasi, kuidas sellega rahaliselt toime tuldaks. Pigem usub PÜG-i projektijuht, et ühte meenet võiks kinkida teatud aja jooksul ja võtta siis kasutusele järgmine. “Mul on hea meel selle üle, et siin ei ole näha Põltsamaa motiividega pastapliiatseid, need on liiga tüüpilised meened,” lisas ta.
Põltsamaa linn on tänaseks juba tellinud nii Katrin Tamm-Kuusiku kavandatud kruuse “Taaskohtumine“ kui ka Triinu Silla ja Koit Ojaliivi pisimeeneid “Kild”. Põltsamaa teemalisi meeneid saab osta Põltsamaa muuseumist ning sealsamas saab vaadata ka meenekavandite näitust, mis jääb avatuks veebruari lõpuni.
iii
TOOMAS REINPÕLD
