Käesoleva aasta veebruarist töötab Põltsamaa linnavalitsuses mõnda aega täitmata olnud õigusnõuniku ametikohal noor tartlanna Jekaterina Abarenkova. Vastsele nõunikule Põltsamaa meeldib ja ta loodab ennast siinse tööga pikemalt siduda.
Jekaterina Abarenkova sõnul on ta oma senise elu peamiselt õppimisele pühendanud.
Ta on sündinud ning üles kasvanud Tartu linnas ja lõpetanud kuldmedaliga Tartu Annelinna Gümnaasiumi. Seejärel asus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. Tema vanemad on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ja soovitasid sama ala ka tütrele, kellele aga juura rohkem huvi pakkus.
Jekaterina vend õpib proviisoriks ja on tänavu õpinguid lõpetamas.
Pärast ülikooli lõpetamist töötas Jekaterina mõnda aega Tartu Maakohtus. Seejärel osales ta Kallaste linnavalitsuse korraldatud konkursil ning võetigi tööle maanõunikuna. Tal oli soov omandada töökogemus just kohalikus omavalitsuses. Samas tuli tal Kallaste linnavalitsuses tegeleda ka ehitus- ja keskkonna-alaste küsimustega. Kuid see töö ei vastanud ülikoolis omandatud erialale ja polnud talle ka päris meele järele. Jekaterina kandideeris Põltsamaa linnavalitsuse õigusnõuniku ametikohale ja saigi selle töö. Lisaks õigusnõuniku ametile täidab ta Põltsamaa linnavolikogu protokollija kohustusi.
Põltsamaal, kus on kaunis loodus ja ajaloolised lossivaremed, Jekaterinale meeldib, kodulinnaks on talle aga ikka Tartu. Tööle käib ta praegu bussiga, kui hästi läheb, hakkab edaspidi sõitma autoga.
Hobidele aega napilt
Jekaterina Abarenkova jätkab õpinguid ka töö kõrvalt, et omandada magistrikraad. Seetõttu ei jää Põltsamaa linnavalitsuse spetsialistil just kuigi palju aega meelelahutusele ja hobidele. Avatud Ülikoolis õppimist peab Jekaterina isegi raskemaks kui statsionaarset õppimisvõimalust. „Avatud ülikoolis tuleb väga palju kodutööd teha,” tõdes ta.
Vahelduseks tööle ja õppimisele tegeleb Jekaterina oma suure koeraga, kelle tõugu ta ei tea, sest võttis looma varjupaigast.
Riigikeeleoskus tagab konkurentsivõime
Küsimusele, kuidas Jekaterinal on õnnestunud eesti keel nii hästi selgeks saada, vastab ta, et kõik sõltub inimese tahtest. Vanemate ja elukaaslasega suhtleb Jekaterina vene keeles. Tema ema vanemad elavad Narvas ja isa vanemad Peipsi ääres. Samas on tal palju eesti keelt kõnelevaid sõpru ning paljud sugulasedki räägivad eesti keelt. Suur hulk sugulasi elab Võrumaal. Olgugi et Annelinna Gümnaasium oli peamiselt vene õppekeelega kool, olid seal olemas ka klassid, kus õppetöö toimus eesti keeles. Just sellises klassis Jekaterina õppiski.
„Kui inimene tahab, siis ta õpib selgeks ka selle riigi keele, kus elab. Kui ta oskab riigikeelt, saab ta selle keelega ka koolis hakkama, leiab endale sobiva töökoha ning saab oma kaaslastega suhelda,” kinnitas Jekaterina. Ta ei ole nõus väitega, nagu oleksid kõik Eestis elavad vene keelt rääkivad inimesed sõltuvuses Vene infoväljast. Ta ise vaatab jälgib eestikeelseid tele- ja raadiokanaleid, loeb eestikeelseid ajalehti ning on seetõttu kursis siin toimuvaga. Vastne õigusnõunik kinnitas, et Eesti venekeelne elanikkond on üha enam segunemas eestlastega ja nende kultuuritaustki on eesti kultuuriga segunenud.
Küllap mõistsid Jekaterina vanemad juba aastaid tagasi riigikeele omandamise vajadust, kui tütre eestikeelsesse klassi õppima panid. Lisaks eesti keelele saab Jekaterina hakkama inglise keelega ning on lühema perioodi jooksul õppinud ka prantsuse keelt. Just seda keelt loodab ta peagi taas õppima hakata.
Võimalusel soovib Jekaterina pikemaks ajaks Põltsamaale tööle jääda. Erinevalt pajudest noortest, ei meeldi talle Tallinn.
Samas usub ta, et tema Põltsamaale jäämise perspektiiv sõltub suuresti kohalikust poliitikast, näiteks sellestki, kas Põltsamaa piirkonnas toimub omavalitsuste ühinemine ja kas teda pärast ühinemist praeguses ametis jätkuvalt vajatakse.
Jekaterina Abarenkova CV
*Sündinud Tartus
*Õppinud Annelinna Gümnaasiumis
*2005 asus Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust
*Bakalaureusekraad 2008
*Õpib Tartu Ülikooli avatud ülikooli magistrantuuris
iii
TOOMAS REINPÕLD
