Kalmistuvahi tööks on nii viimses puhkepaigas korra ja puhtuse hoidmine kui ka inimestega, ennekõike lahkunute lähedastega suhtlemine.
Kui vähegi võimalust ja ilma, tegutseb Madis Roio ikka selle nimel, et tugeva ajaloo ja kultuuritaustaga linna Põltsamaa kalmistu igati väärikas välja näeks. “Nüüd jõuab varsti jälle kätte hooaeg, kus saab puudega tegelema hakata. Kõige parem on puid hooldada ja korrastada siis, kui maa juba natukene külmunud ja saab hästi suurtes kogustes prahti kokku korjata. Pehmesse maasse kipuvad ju oksad kergesti sisse vajuma,” räägib Madis Roio, kellel on surnuaia heakorrastamiseks olemas muruniitja ja muud tarvilikud tööriistad.
“Kaevude remontimisega tegeleb osaühing Põltsamaa Greid, kellega mul on väga asjalikud suhted. Sel aastal on aga kaevudega päris täbar olukord: üks jäi kuivaks ja teisel kukkus rakke alumine osa põhja.”
Kalmistuvaht hoiab korras ka kabeli ja külmkambri, kus tavaliselt üks võik kaks kirstu korraga. Kord oli sel aastal aga üheaegselt koguni viis puusärki põrmudega manalateekonda ootamas.
Nagu paljudel surnuaedadel, nii on ka Põltsamaa kalmistul mureks pikemat aega korrastamata ja hooldamata hauad. “Selliseid platse leidub rohkesti. Pealegi kehtib seadus, et enam kui viiekümne aastane hauatähis kuulub muinsuskaitse alla ja seda ei tohi teisaldada. Mida teha aga siis, kui haud on maha jäetud? Eestis on küll 2004. aastal välja töötatud kalmistuseaduse eelnõu, seadus ise aga veel vastu võtmata. Õnneks on Põltsamaa linnavalitsus kõik kalmistuga seotud probleemid õigeaegselt ja korralikult lahendanud,” räägib Madis Roio.
Inimestega vestleb, nõu annab ja dokumente hoiab Madis Roio kaasaegses kontor-paviljonis, mille muretses kalmistule Põltsamaa linnavalitsus. Linnapea Jaan Aiaots peab aga Roiot meheks, kes oma töösse südamega suhtub.
Kalmistuvahi teevad pahaseks rahupaigas ringi jalutavad koerad. “Mõned inimesed sõidavad autoga kalmistu juurde, et lähedaste haudasid koristada, ja lasevad siis oma koerad vabaks. Kui nendega tõrelen, küsivad mõnedki imestunult, mida koeraga peale hakata. Ütlen siis, et midagi on tarvis ette võtta teiega, mitte koertega, sest penid ju ise ei mõista, kus nad jalutada tohivad.”
Looduses vabalt elavatest loomadest-lindudest on siinsele kalmistule kuulsust toonud kuri vares, kes mõned aastad tagasi inimestele kallale kippus. Vares on sedavõrd kuulus, et pääses koguni ETV populaarseimasse saatesse Pealtnägija. “Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu abiga sai see vares ohutuks tehtud. Uut tigedat lindu pole kalmistule elama asunud ja üldsegi on varesed enamasti rahumeelsed olevused. Närviliseks muutuda ja rünnata võivad nad vaid ajal, mil pojad pesast välja lendavad ja mõni inimene juhtub siis mööda minema,” jutustab kalmistuvaht.
Madis Roio arvestas paar päeva tagasi kokku, kuipalju inimesi on Põltsamaa kalmistule ühest või teisest piirkonnast käesoleval aastal maetud. “Pajusi vallast on maetud 12, Põltsamaa vallast 15 ja Põltsamaa linnast 32 inimest. Elust lahkumine on paratamatu, kuid iseäranis kurb on noorema inimese matmine. Sõidan päris tihti Tallinna-Tartu maanteel, kus muudkui kihutatakse. Vahel tervitan mõttes selliseid uljaspäid ja mõtlen kurvalt, et nad on mu potentsiaalsed tööandjad.”
JAAN LUKAS
