Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatus kinnitas jaanipäeva eel 28,5 miljoni euro eest regionaaltoetuste investeeringuid 28 projektile Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja Pärnu maakonnas. Euroopa Regionaalrengu Fondi toel saab 640 000eurose rahastuse ka Põltsamaa linnavalitsuse esitatud projekt “Põltsamaa silla rekonstrueerimine”, mille raames tehakse järgmisel aastal korda väga halvas seisus olev Suur sild.
Põltsamaa linnavalitsuse majandusnõuniku Maimu Keldri sõnul tuli linna ühe suurema kitsaskoha likvideerimiseks piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusskeemi kaudu saadud rahaline toetus väga õigel ajal. “Olen sillaga tegelenud ning taotlusi kirjutanud juba kümme aastat, nii et ülihea meel on selle üle, et lõpuks sihile jõudsime,” lausus Kelder. “Ilma selle rahata oleks Põltsamaa Suur sild tulnud lähitulevikus sulgeda, kuna ta ei ole turvaline,” lisas linna ehitusnõunik Kersti Viggor.
Sild on sandis seisus juba aastaid
- aastal andis Põltsamaa pais-silla tehnilisele seisukorrale hinnangu Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ juhataja Siim Idnurm, kelle koostatud aruande kohaselt oli juba tollal sillakoormust (omakaalu ja liikluskoormust) kandvate elementide – sillatalade, dekipladi ning sammaste seisukord väga halb, silla armatuur oli tugevasti korrodeerunud.
Võrreldes neli aastat varem koostatud eelmise hinnanguga oli silla konstruktsioonide olukord halvenenud. Siim Idnurm hindas nii 2009. kui 2013. aastal Põltsamaa sillla elementide seisundeid ning koostas saadud andmete põhjal silla seisundiindeksi.
Mõlemad tulemused olid väga madalad ning osutasid silla põhjaliku remondi või asendamise vajadusele. Kui 2009. aasta ülevaatus andis silla seisundiindeksiks 34,8 protsenti, siis neli aastat hiljem oli see juba 29,5 protsenti. Sildade seisukorda loetakse rahuldavaks, kui seisundiindeks on vähemalt 80 protsenti, siis ei vaja sild lähema viie aasta jooksul remonti. Kui aga seisundiindeks on alla 55 protsendi, näitab see silla väga kehva seisundit, mille korral vajab sild ulatuslikku remonti või asendamist.
Maimu Keldri sõnul on kolme aasta eest tehtud ülevaatuse järel vähemalt silla katendi seisund halvenenud. “Me oleme kõnniteedesse tekkinud auke kinni pannud ning kaalunud mingil hetkel isegi ühe sõidusuuna sulgemist,” lausus ta.
- aastal tehtud liiklusloenduse andmetel ületas tööpäevadel silda vähemalt 3100 sõidukit, koormus oli suur ka puhkepäevadel, kui registreeriti vähemalt kahe tuhande sõiduki sillaületus.
“Sild on ülioluline objekt nii linna ettevõtjatele kui ka elanikele,” lausus Maimu Kelder. “Ilma Suure sillata ei saa me arendada linnas ettevõtlust ning ka olemasolevad ettevõtted ei saa normaalselt toimida.”
Põltsamaa silla rekonstrueerimise projekt koostati 2009. aastal, tänaseks on seda nüüdisajastatud. “Projekt on viidud kooskõlla paisu renoveerimise järel tekkinud olukorraga,” selgitas Maimu Kelder. “Me ei tee uut silda, vaid parendame olemasolevat. Kogu teekatend läheb koos kõnniteedega uuendamisele, ülesõidud ja sillakonstruktsioonid rekonstrueeritakse aga vastavalt nende tegelikule olukorrale, mis selgub alles siis, kui sild lahti võetakse.”
Korda saavad ka mahasõidud
Samas ei piirdu Põltsamaa Suure silla rekonstrueerimine vaid silla konstruktsiooniga. “Rekonstrueerimise projekti on lisatud ka Lossi tänava ning suure ringtee poolsed mahasõidud, mis samuti nende tööde käigus korda saavad,” lausus majandusnõunik.
Maimu Keldri sõnul algavad silla rekonstrueerimistööd mitte enne järgmise aasta suve. “Kõigepealt on meil vaja läbi viia riigihange nii ehitustöödele kui ka omanikujärelevalvele,” lausus ta. “Et menetlusprotsess on ülipikk, lootsime me algselt teha seda juba selle aasta suvel. Tehniliselt olime me selleks valmis ning ka raha oli eelarvesse planeeritud. Rahastamisotsus tehti teatavaks alles 22. juunil, siis otsustasime, et viime hanked läbi eeloleval talveperioodil ning järgmine suvi on ehituse aeg.”
“Sellise suure objekti puhul ongi mõistlik mitte tormata, et lõpptulemus oleks perfektne,” lisas linna ehitusnõunik Kersti Viggor. “Töid saab teha Põltsamaa jõe madalvee perioodil, seetõttu ei saaks nendega alustada kevadel, vaid seda tuleb teha just suvel. Ka asfalteerimistööde jaoks on parim aeg just suvi.”
Suvised ehitustööd võivad aga negatiivselt mõjuda Põltsamaa turismimajandusele. “Suvi on Põltsamaale oluline just turismi mõttes,” nõustus Kersti Viggor. “Eks see aeg tuleb lihtsalt üle elada. Enne hangete läbiviimist ja ehitaja leidmist ei ole ju veel isegi see teada, milline variant lõpuks käiku läheb – kas sild suletakse mingiks perioodiks täielikult või osade kaupa. Ehituslikus mõttes oleks parem sild täielikult sulgeda, sest siis on töid parem teha ning ka tööde kvaliteet on kõrgem.”
Silla rekonstrueerimistööde kogumaksumuseks on hetkel planeeritud 760 000 eurot koos omaosalusega. “Tööde täpsem maksumus selgub loomulikult hiljem, praegune on siiski vastavalt projekteerija hinnakalkulatsioonidele tehtud eelhinnang,” selgitas Maimu Kelder. “Loodame aga siiski, et projekteerija on kulusid hästi hinnanud ning silla maksumus mahub kas eelhinnangu sisse või läheb natuke suuremaks. Üle miljoni euro see kindlasti ei lähe, selline hind tuleks ehk siis, kui sild täielikult asendataks. Oleme sillale viimase kümne aasta jooksul taotlenud kahel korral rahastust ning hinnaproportsioonid on paigas.”
Kui Suure silla remonti rahastatakse tööstus- ja ettevõtlusalade juurde ettevõtlusele vajaliku avaliku tugitaristu rajamise projektidele mõeldud rahast, siis Põltsamaa linn saab korrastatumaks ka tänu teisele Põltsamaa piirkonda tulnud EASi toetusele. Keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamise projektidest sai rahastuse ka Pajusi valla esitatud projekt “Põltsamaa-Pisisaare ühenduse arendamine”.
“Põltsamaa-Pisisaare planeeritavast rohkem kui seitsme kilomeetri pikkusest jalg- ja jalgrattateest kulgeb Põltsamaa linna territooriumil 280meetrine lõik,” lausus Maimu Kelder. “Sisuliselt ongi tegemist koostööprojektiga kolme ühinemisläbirääkimisi pidava omavalitsuse vahel.”
MATI ALEV
