Jõgeva maakonna aerofotod valmisid kahjuks küllalt hilja ? alles siis, kui juba teistes maakondades ammu maid deklareeriti. Samas on Jõgevamaa olnud tänu küllalt headele maadele läbi aegade tugev põllumajanduspiirkond. Seetõttu on maade deklareerijaid palju ja PRIA kohalike ametnike töö pingeline.
Töö koormuse ja ka järjekordade vähendamise eesmärgil on PRIAle appi tulnud maaparandusbürood ja ka taluliidud. Samuti on vajalikku kaardimaterjali võimalik tellida interneti kaudu.
Lisaks suurtele järjekordadele on deklareerimisel veel teisigi probleeme. Näiteks ei pruugi aerofotodel kajastatud põllupinna suurused tegelikkusega ühtida. Põhjuseks on asjaolu, et fotografeerimise ajal langes põlluäärtele võsa ja okste tõttu pikk päikesevari, seda eriti hommikuti ja õhtuti fotografeerimisel.
Ronivere Koolitalu peremehe Ain Villemsi sõnul on lahendus olemas. Sellisel juhul tuleb aerofotol märgitud pindala vaidlustada ja lasta maatüki suurus üle kontrollida.
Osa maid tuleks uuesti mõõta
Ka ETKL juhatuse liige Rainis Ruusamäe ütles eelmisel nädalal Jõgeva talupidajatega kohtudes, et sel juhul tuleb deklareerijal kirjutada avaldus ja lasta vaidlusalused pinnad üle mõõta. Taluliitudel tuleks aga tema sõnul kaaluda GPS mõõdistamise hulgiostu. Siis saaks need probleemid maakonnas korraga lahendatud.
“Samuti võtab PRIAs väga palju aega vanade inimeste teenindamine. Ma olen ise paaril korral PRIA Jõgeva büroos käinud ja näinud, mis seal toimub,” nentis Ain Villems.
“Kui mul on näiteks maamõõdistamine tehtud sertifitseeritud maamõõdufirma poolt ja ajal, mil kasutati GPS mõõdistamist, siis eeldan, et minu andmed on õiged. Aga kui aerofoto andmed ei klapi minu andmetega, siis küsin, miks pean mina need ülemõõtmise kulud kandma. Samas lähtub PRIA nendest pindadest, mille kohta on toetust küsitud. Tavaliselt on PRIA andmed ka primaarsed. Aga kui jutt on varasematest pindadest, siis peaks ikkagi selgeks tegema, kelle süül pinnad ei klapi,” lisas ta.
Internetiühendus maal kehvavõitu
Praegu on võimalik tellida kaardimaterjal interneti teel, kuid selle kasutamine on paljudel juhtudel keeruline. Näiteks renditud või ajutiseks kasutamiseks võetud maa korral tekib küsimus, kust saada maa katastritunnuseid. Samuti nõuab internetis surfamine vajalikke oskusi. Seda teenust saavad paremini kasutada ikkagi need inimesed, kes elavad rohkem piirkondade keskustes ja need, kes deklareerivad oma maid. Väga paljud elavad Ain Villemsi sõnul külades ja kohtades, kus interneti kasutamine on raskendatud. Seetõttu pöörduvad just maal elavad inimesed rohkem PRIA büroodesse.
On aga mitut liiki maid. Ühtede eest makstakse toetust, teiste eest mitte. Seetõttu on maade deklareerimine tavalise inimese jaoks küllalt keeruline See protsess ei ole lihtne ka neile maaomanikele, kes ise ei ole aastaid oma maid kasutanud. Nad ei pruugi ju 2003 aasta külvidest mitte midagi teada.
Toetust ei saa küsida teise grupi maade, näiteks püsirohumaade (see on 5-10 aastat rohumaadena arvel olevate maade) osas. Samas saab aga toetusi küsida 2-3- aastaste ehk külvikorra alla käivate rohumaade eest.
Haritava maa üldpindala enam muuta ei saa
Kahjuks ei teadvusta veel paljud karmi tõsiasja, et pärast maade deklareerimist ei saa enam haritava maa üldpindala muuta.
“Näiteks omab inimene kokku 300 hektarit maad, millest 50 hektarit on püsirohumaid. Kui ma näiteks harin need 50 hektarit püsirohumaid üles, siis pean teist 50 hektarit vastu andma ehk hetkel samapalju haritavat maad külvipinnast välja viima ja püsirohumaaks tegema,” selgitas Ain Villems.
“Kuidas see püsirohumaa lihtinimesele siis tekib? Väga lihtsalt. Maade deklareerimisel tuleb ju kirja panna, millist kultuuri antud maatükil 2003. aastal kasvatati. Tegelikult ongi deklareerimisel aluseks eelmise aasta külvipinnad, mille järgi kantakse põllumaa esimesse ehk toetusi saavate maade gruppi,” kirjeldas toimuvat Ronivere Koolitalu peremees Ain Villems.
Põllumaid ei tohi deklareerida rohumaana
“Näiteks läheb papa või mamma PRIA kohalikku kontorisse ja tahab oma maid deklareerida. Tema käest aga küsitakse, mis sul sel maalapil eelmisel aastal ka kasvas? Tema vastab, et midagi ei kasvanud. Loomi ei ole ja ei ole ka maaharimismasinaid. Sama juhtus ka ülemöödunud ning ka varasematel aastatel. Tegelikult on see põllumaa, mis aga hetkel kahjuks püsirohumaana arvel on.
Kuid pärast maade deklareerimist see maa enam haritava maana kirja ei lähe Ja ongi tulem käes. Vanainimene ei saa algul asjast aru. Ja ta ei saa ka sellest aru, mis hakkab selle püsirohumaaga hiljem juhtuma. Seda ei saa enam haritava maana kasutusele võtta. Aga kui näiteks selle vanainimese lastel, lastelastel või kellelgi kolmandal tekib kunagi tulevikus idee tulla maale ja hakata püsirohumaana kirjas olevat maad harima, mis siis saab? Juhtub see, et nad võivad ju maad harima hakata, kuid toetustest jäävad ilma. Kas nad aga suudavad siis võistelda toetusi saavate põlluharijatega ja püsida seejuures konkurentsivõimelistena? Ilmselt mitte. Idee on ju selles, et Eestil on EL toetuste saamiseks võimalik deklareerida 800 000 hektarit põllumaad. Tegelikult on headel aegadel, enne seda, kui põllumajandus vähikäiku tegema hakkas, olnud Eestis haritavat maad ligi 1,2 miljonit hektarit,” kostis Villems.
“Me peaksime maksimaalselt püüdlema sinnapoole, et põllumaid ei deklareeritaks püsirohumaadena. See ongi maade deklareerimise juures põhiküsimus, sest neid toetusi mittesaavaid maid ei saa hiljem ise harida ega ka rendile anda,” lisas ta.
Pilootprojekti raames maksti mõnedes omavalitsustes, näiteks Palamuse vallas, maade niitmise eest keskkonnatoetust.
“Niitsid rohu maha ja rohkem midagi ei olnud vaja teha. Edaspidi aga nii ei toimita ja keskkonnatoetust makstakse ainult juhul, kui niide on ka põllult ära koristatud. Kuid see tegevus võib teenustöö korral hektaritoetusest rohkem maksta, sest tänapäeva kalli tehnika töötunnid maksvad küllalt palju. ELis makstavad toetuste summad on aga üsna korralikud. Näiteks võib pindalapõhise toetuse summa küündida 380-470 kroonini hektari kohta. Sellele lisandub ligi 800-900-kroonine teraviljatoetus pluss keskkonnatoetused,” kõneles Ronivere Koolitalu peremees.
RAIVO SIHVER
