Kuni teismeeani jõuavad poisid ja tüdrukud koolis enam-vähem ühtmoodi edasi, kuid hiljem lähevad tüdrukud just õppeedukuses poistest kaugele ette. Nii on meie kõrgkoolides juba rohkem kui pooled tudengid naissoost, sest poisid kipuvad õppimise sageli varakult pooleli jätma.
Koolivaheaja esimesel päeval räägiti Põltsamaa Ühisgümnaasiumis peetud XI hariduskonverentsil poiste õpetamisest ehk sellest, kas koolid ja lapsevanemad saaksid koos üht-teist ära teha selleks, et poisid oma haridusteed pooleli ei jätaks.
Õpetajad peavad oskama teistmoodi läheneda
Konverentsi avasõnad öelnud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula lausus, et järgmisel õppeaastal on nende kooli esimesse klassi tulemas 39 last, neist 30 poisid. See seab koolile ja õpetajatele senisest erinevad ülesanded.
Koolijuht rõhutas, et erinevalt Eestist on Soomes suudetud poisid paremini õppima panna.
Konverentsil sõna võtnud Tartu Ülikooli teaduskooli psühholoogi Kätlin Konstabeli sõnul on algklassides poiste ja tüdrukute õppeedukus enam-vähem võrdne, kuid poiste mahajäämus võrreldes tüdrukutega tekib teismeliseeas. Õpetajad peaksid tundma rohkem huvi laste koolivälise tegevuse vastu. Neil tuleks hankida õpilaste kohta rohkem infot nii oma kolleegidelt kui ka laste vanematelt. Keskastmes koolitunde andev õpetaja peaks välja selgitama, milline on olnud lapse õppeedukus algklassides.
Õpetajate puhul on oluline, et nad oskaksid poistele ja tüdrukutele erinevalt läheneda ja neile õppeaine huvitavaks teha. Poisid on alati olnud praktilise meelega ja tahavad midagi konkreetset teha. Tüdrukutele seevastu sobib klassikaline ehk teoreetiline õppimine, millega me kõik oma kooliajal harjunud olime. Tänapäeval mõjutab lapsi tugevalt ka meedia ja poisid võtavad eeskuju seal meeste kohta loodavast kuvandist.
Koolis peaks töötama rohkem meesõpetajaid
Aimar Arula sõnul on äärmiselt tähtis teha poistele teoreetilise õppimise vajadus selgeks praktiliste näidete varal. Ta tõi näite ühes ametikoolis aset leinud juhtumist, kus ehituseriala õppivad noormehed said teoreetiliste oskuste vajadusest aru alles siis, kui neil praktilise tegevuse juures tuli hakata tegema selleks tarvilikke arvutusi.
Ka koolijuht kinnitas, et poistele tuleb õppetöös teisiti läheneda kui tüdrukutele, ja püüda neile asju selgitada praktilise tegevuse toel.
Võib-olla on ka probleem ka selles, et koolis töötab liiga vähe meesõpetajaid, kes saavutavad mõistetavalt poistega parema kontakti kui naisõpetajad. Tegelikult ongi koolijuhi sõnul oma õpetamise metoodika muutmine tõsiseks väljakutseks just naisõpetajatele.
Arula nentis, et praegu on välja kujunenud olukord, kus kõrgkoolides domineerivad naissoost tudengid, kelle osakaal seal on jõudnud juba üle 60 protsendi.
Samas toonitas aga Kätlin Konstabel, et päris tipptegijate hulka jõuavad enamasti ikkagi mehed. Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et poiste anded osataks võimalikult varakult avastada ning neile teooria omandamise vajadus praktika abil selgeks teha.
Poistel esiplaanil sport ja muusika
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Riina Valdmets kinnitas eelkõnelejate poolt välja öeldud mõtteid statistilise materjali abil ja selgitas konkreetsete arvude näitel, et poistel langeb õppeedukus alates 6. klassist. Psühholoogide hinnangul tuleks poiste õpetamisel ja nende probleemidega tegelemisel rakendada rohkem tugisüsteeme, mis tänapäeval koolides päris tugevalt esindatud on.
Põltsamaa kooli huvijuht Sirje Ange kiitis aga, et just vanema kooliastme noormehed on olnud talle kõikvõimalike ürituste ettevalmistamisel suureks abiks. Huvijuhi sõnul valitseb ka reaalainete olümpiaadidel suur poiste ülekaal.
Huvijuht Mariin Sirk rääkis sellest, kas ja kui palju peaksid õpilased osa võtma huviringide tööst ning milline on poiste osakaal osalemisel. Algklassides on poistel õppetöövälises tegevuses esiplaanil laulmine, keskastmes eelistavad nad rohkem sporti teha. Järgnevad koorilaul, muusikakool, rahvatants. Põhikooli lõpus pühendavad poisid suuremat tähelepanu aineringidele ning gümnaasiumis on taas huviorbiidis muusika ja sport. “Mida teeb üks kolmandik poistest, kes huviringides ei osale?” tõstatas Mariin Sirk küsimuse.
Mõista, mitte hukka mõista
Kooli psühholoog Väino Mannermaa tõi poistega seotud raskused välja vanuserühmade kaupa. Nagu konverentsi eelnevatestki ettekannetest selgus, suurenevad poistega seotud probleemid alates keskastmest ehk neljandast klassist ja jõuavad haripunkti 7.-9. klassis.
Sellel ajal tõuseb poiste organismis testosterooni tase. Sellises vanuses tuleb neil sagedamini ette allumatust ja probleeme distsipliiniga, samuti võivad poisid selles vanuses sattuda sõltuvuste küüsi.
Gümnaasiumiosas hakkab olukord noormeestega stabiliseeruma. Psühholoogi sõnul on need poiste arenguga kaasas käivad loomulikud protsessid, mida tuleb püüda mõista. Poiste arengut ei tohi näha ainult läbi kõikvõimalike edetabelite ega toetuda kellegi subjektiivsele arvamusele.
Hariduskonverentsil välja öeldu põhjal selgus, et poistega tuleb senisest tõsisemalt tegelda ja mõista nende arenemisprotsessi eripärasid. Eriti suurt tähelepanu tuleb poistele pöörata keskastmeklassides. Poistes tuleb üles leida ka nende anded ja püüda neid edasi arendada.
Kuidas XI hariduskonverentsil välja öeldud mõtted igapäevases koolielus realiseeruvad, selgub siis, kui Põltsamaal järgmisel õppeaastal esimestesse klassidesse astujad, kelle hulgas poisse ligi kolmveerand, neljandasse klassi on jõudnud.
Andekad lapsed vajavad erilist tähelepanu
Tartu Ülikooli teaduskooli psühholoog Kätlin Konstabel rääkis, et andekad poisid võivad vahel väga ebameeldivalt käituda. Seetõttu peaksid andekate lastega tegelema pedagoogid, kellel pole nende suhtes eelarvamusi ega negatiivset hoiakut.
“Andekad lapsed on keerulise iseloomuga ja neid tuleb kannatlikult tundma õppida,” toonitas Konstabel.
Teisalt on nii, et andekad ja õppetöös paremini edasi jõudvad poisid ei ole koolis tavapäraselt mitte just kõige popimad. Seetõttu võiksid tüdrukud aru saada, et popid poisid ei ole tulevast elu silmas pidades just kõige paremad kaaslased.
Psühholoog peatus pikemalt sellel, kuidas tunda ära andekat last. Andeka lapse puhul ei tasuks imeks panna, et ta ei pruugi alati olla mitmekülgselt võimekas, et ühes aines suurepäraseid tulemusi saavutav õpilane ei pruugi olla üldse mitte tugev teistes õppeainetes. Psühholoog kutsus õpetajaid üles andekate laste vanematega aktiivsemalt suhtlema ja rääkima neile sellest, kui oluline on lapsele selgeks teha, milline väärtus talle looduse poolt kaasa antud andekus tegelikult on.
Poisid esindavad koolis äärmusi
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vanempsühholoogi Karmen Maikalu sõnul esindavad poisid koolis n-ö äärmusi, seda nii heas kui halvas mõttes. Nii moodustavad kaks kolmandikku õpiraskustega lastest poisid ja 90 protsenti korrarikkumistestki läheb nende “kontole”.
Samas töötlevad poisid negatiivseid emotsioone kauem kui tüdrukud ja neil läheb stressiga toime tulemiseks kauem aega. Tüdrukud seevastu suudavad meelde jätta rohkem juhuslikku informatsiooni. Poisid on ka tundlikumad selle suhtes, kui õpetaja õpilasi võrdselt ei kohtle. Karmen Maikalu kinnitusel on igal lapsel olemas tugevad küljed ja äärmiselt oluline on need üles leida. “Iga laps peab õppetöös tunnetama eduelamust,” rõhutas psühholoog.
Kohustuslik üldharidus kuueklassiliseks
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi sotsiaalpedagoog Anu Pajo tuli välja üsna radikaalse mõtteavaldusega. Nimelt on teadlased ja spetsialistid arutlenud selle üle, et kohustuslik üldharidus võiks piirduda kuue klassiga senise üheksa asemel.
“Kui õpilasel on ikka õppimisega raskusi, siis ei peaks teda tingimata üldhariduskoolis edasi õpetama, vaid ta võiks minna õppima ametikooli,” tunnistas Pajo.
Tema sõnul peaksid õpetajad senisest hoopis rohkem huvi tundma, millega poisid kodus tegelevad. “On selliseid poisse, kes võivad olla õppimises kehvemad, kuid saavad oma kodus hakkama väga paljude keeruliste töödega. Sellest järeldub, et neist saaksid tulevikus väga tublid töömehed,” ütles ta.
i
TOOMAS REINPÕLD
