Kolm Jõgevalt pärit noormeest — Jürgen Lääne, artistinimega Dissimilar, Artur Saljukov ehk Ar. T ja Tõnis Nerep ehk Bling-T — on räppmuusikat viljeleva crew “Ploxije“ (vene. k pahad –toim) liikmed, kus ühiselt luuakse eesti-venekeelseid lugusid.
iii
Crew ehk grupi nimi ei tähenda seda, et koos tehakse halba muusikat või et liikmed oleksid mingis mõttes pahad poisid. Kollektiivi nimi on semiootilise sõnademängu tulemus. Poiste artistinimede esitähtedest moodustub sõna BAD (halb-inglise k. – toim.) ning kuna nende lugudes kuuleb nii vene kui ka eesti keelt, tõlgiti sõna “bad“ vene keelde, tulemuseks Ploxije.
Poisid on sõbrad olnud juba esimesest klassist saadik ning kaheksandasse klassi jõudes tekitas ühine huvi hip-hopi ja räppmuusika vastu soovi midagi ise luua. Arturil oli kodus arvutiprogramm, millega noormees miksis kokku lugude taustu. Asjast huvitatud Jürgen proovis Arturi tehtud biidile seada mõned sõnad ning sealt saigi alguse poiste loomingutee räppmuusikas.
Praeguseks on nad lugusid salvestanud juba pea pool kümnendit. Vaatamata sellele, et Artur ja Tõnis õpivad Tartus ning Jürgenil on käsil gümnaasiumi lõpetamine Jõgeval, ei sega distants ühist musitseerimist.
Enamik poiste lugudest on nii eesti- kui ka venekeelsed. Lugude tausta ehk biidi valmistab Ar. T ning igaüks neist kirjutab ise sõnu. Lood salvestatakse Ar. T juures kodus. Poiste emakeeleks on siiski eesti keel. Vene keelt ei kasuta poisid oma lugudes millegi propageerimiseks ega ka mitte odava populaarsuse saavutamiseks.
“Laulame oma lugusid kahes keeles, sest neid keeli me lihtsalt valdame,” kinnitasid noormehed. Siiski on paljud “Ploxije“ kuulajad väitnud, et just kahe keele kasutamine muudab nende loomingu värvikaks ning eristab neid teistest eesti noortest räppmuusikutest.
Ei püüdle kuulsuse ja rikkuse poole
Ligi viie koos tegutsetud aasta jooksul on noormehed “Ploxije” koosseisus salvestanud umbkaudu kakskümmend lugu. Lisaks kolmekesi linti mängitud lugudele on igaüks teinud grupi kõrvalt ka nii-öelda sooloprojekte ehk salvestanud omatehtud muusikat. Kümmekond lugu on kuulamiseks üleval ka videokeskkonnas youtube.com.
Kuu aega tagasi lisasid poisid eelmainitud veebilehele üles ka oma esimese ametliku muusikavideo pealkirjaga “Kõik laabub”. Praeguseks on videot vaadatud juba üle kahe tuhande korra. Seda on neli korda rohkem kui nende varasemate lugude puhul. Poistel on kasvava kuulajaskonna üle loomulikult hea meel.
“Tore, kui huvilisi juurde tuleb,” rääkisid noored räppartistid ning lubasid, et varsti lisandub youtube’i veel uusi videoid. Poiste sõnul on nende kuulajad igas vanuses, mingile kindlale sihtrühmale nad lugusid ei tee. “Meie looming on kõigile neile, kellele see meeldib, — vanusest, rahvusest ja soost hoolimata,” selgitasid “Ploxije“ liikmed.
Veel kinnitasid noormehed, et ei püüa oma loominguga rikkust ja kuulsust, vaid teevad lugusid hobi korras. Ise nad enda reklaamimisega eriti ei tegele. “Esineme siis, kui meile sobib ja kui kutsutakse, keegi meist spetsiaalselt mänedžeritööd ei tee,” rääkisid nad.
Ajavad oma asja
Sageli on räppmuusikat viljelevatel tegelastel oma lauludega mingi kindel sõnum edasi anda, üritatakse olla teatud mõttes maailmaparandajad ja püütakse juhtida ühiskonna tähelepanu argielu kitsaskohtadele. Eesti ühe kuulsaima räppmuusiku Cool D lauludes loobib mees kriitikanooli poliitikute pihta ja räägib läbi irooniaprisma eestlaste alkoholilembusest. Räppmuusikud räägivad oma lauludes probleemidest ja eluolust oma silmade läbi. Paratamatult ollakse oma riimidega ka paljude asjade suhtes kriitilised ja ausalt otsekohesed ning kasutatakse oma arvamuse avaldamiseks ka mõningaid ebatsensuurseid väljendeid.
“Ühiskond on silmakirjalik. Inimesed näevad ülekohut enda ümber iga päev, kuid kui keegi räppartistidest selle koha pealt valjuhäälselt sõna võtab, siis tembeldatakse meid kohe pahadeks inimesteks,” tõdesid poisid.
“Ploxije“ lood väga ühiskonnakriitilised pole, need räägivad sellest, mis noortel endil hetkel hingel ja südames. Poisid ei tahtnud kommenteerida meie riigi integratsioonipoliitikat, kuid vihjasid, et varsti on neilt oodata vastava sõnumiga lugu. “Me ajame lihtsalt oma asja, teeme seda, mis meile meeldib, kuid püüame anda oma panuse eestlaste ja venelaste vaheliste suhete parandamisse,” kinnitasid Külmalinna räppmuusikud.
iii
EILI KOITLA
