Jõgeval elav Aina on Selveris müüja-kassapidajana töötanud alates juunikuust. Sügisel läheb ta Jõgevamaa gümnaasiumi 12. klassi. 18-aastane Aina on enda sõnul varem suviti põllul abis käinud, ent päris ametlikult tööl on ta esimest korda.
Selveri Jõgeva kaupluse juhataja Kaire Hõim kinnitas, et kauplusse võetakse igal suvel õpilastest suveabilisi. Kui sel aastal on Aina ainus, siis on olnud suvesid, kus tööl on näiteks kolm kooliõpilast. „Pidades silmas, et klienditeenindaja töö on väga-väga raske, siis on uskumatu, kui paljud noored tööle tahavad tulla. Järjekord on ukse taga, paraku me ei saa kõigile jah öelda,“ rääkis ta.
Kauplust külastav klient märkab kindlasti, et Aina on rahulik ja rõõmsameelne. „Leian hommikuti selle motivatsiooni, mõtlen, mis mind päeval ees ootab ja kellega koos tööl olen, see aitab,“ sõnas Aina. Ka kaupluse juhatajale pole Aina iseloomuomadused märkamata jäänud. „Aina puhul hämmastab mind see, kui rahulik ta on. Õpilastel on see esimene töökogemus, nad pelgavad, sest kõik on uus, kuid oleme siiani alati hakkama saanud. Ka Aina oli alguses kartlik, kuid ta on hästi kohanenud,“ kiitis Kaire Hõim, rõhutades, et rahulikkus on üks klienditeenindaja olulisemaid isikuomadusi.
Paljud lapsed tahavad väiksena müüjaks saada, sest nuppude vajutamine, kõlisev kassasahtel ja toodete „läbipiiksutamine“ on nii põnevad. Päriselu erineb mängust aga kardinaalselt. „Meil on olnud õpilasi, kes on mõelnud, et mis see müüja-kassapidaja töö ära ei ole, lihtsalt piiksutad ostud kassast läbi,“ tunnistas ka kaupluse juhataja ning möönis, et tegelikult saavad noored hästi hakkama. „Nad omandavad oskusi kiiresti ja nad ei pea end naeratama sundima,“ kinnitas ta.
Ka Aina mõtles Selverisse tööle minnes, et müüja-kassapidaja töö on lihtne. „Algul arvasingi, et see on lihtne, et saan arvutitega hästi hakkama. Sellega saangi. Aga siis hakkasin märkama, kui palju ma päeva jooksul asju tõstan. Esimesel kuul olid käed päris valusad,“ meenutas Aina, kelle sõnul tõstab ta päevas nii suuri pudeleid kui ka suuremaid kaste.
Pikad tööpäevad ei ole Ainale siiani muret valmistanud. „Olen pikki päevi olnud, aga see ei ole hull. Mõtlen alati nii, et kui olen täna tööl, siis on järgmine päev täiesti vaba. Vahepeal satuvad tööpäevad ka nädalavahetusele, siis on rohkem kliente ja seega rohkem tegemist,“ kirjeldas tüdruk oma tööd.
Vanemad inimesed rõõmsamad kui nooremad
Eesti kliendid on noore töötaja hinnangul pigem positiivsed. „Üldiselt on näiteks keskealised mehed rõõmsad ja ka vanemad inimesed on rõõmsamad kui nooremad,“ jagas Aina oma tähelepanekuid. Ka kaupluse juhataja Kaire Hõim kinnitas, et eestlaste hulgas on positiivseid kliente rohkem, kuigi ega erandite vastu saa.
Üks peamisi komistuskive on Ainale vene keel. „Meil on see-eest palju neid töötajaid, kes oskavad, ja siis nad aitavad mu hädast välja ja mina aitan neid inglise keelega,“ rääkis ta. Ka kaupluse juhataja kinnitusel on noortel vene keelega raskusi, kuid see-eest tulevad nad hästi toime nii inglise kui ka saksa keelega. „Kõik on ilusti hakkama saanud ja kui tekib raskusi, saab alati küsida. Julgustame alati neid abi paluma,“ märkis Kaire Hõim.
Endiselt pelgab Aina rahaga, eriti suurte kupüüridega arveldamist. „Siiani kardan, et tullakse suurte rahatähtedega, ja kui annan valesti tagasi, on see minu süü. Ühe korra andsin,“ meenutas ta. „See on tõesti suur vastutus, aga Aina on hästi hakkama saanud, suuri apsakaid ja eksimusi pole olnud. Kassaaparaat ütleb ju kõik ette, aga kogu aeg tuleb ise kaasa mõelda,“ kinnitas kaupluse juhataja.
Omateenitud raha on väärtuslikum
Põhjus, miks Aina otsustas Jõgeval Selveris töötada, on lihtne. Tal on kodulinnas kergem tööl käia. „Kui töökoht poleks Jõgeval, kuluks pool palgast sõidule ning peaks ööbimiskohta otsima,“ märkis tüdruk, kes saab praegu ka aidata kodus õde hoida. „Selveri valisin sellepärast, et see on lähedal ja külastan ise ka poodi tihti,“ sõnas ta.
Otse koolipingist tööle läinud õpilane pole suve jooksul palju puhata saanud. „Puhkust hinnatakse minu arvates üle. Eelmisel suvel ma tööl ei käinud, aga kooli algul sellist tunnet polnud, et oleksin väga välja puhanud. Nüüd lähen hea meelega kooli tagasi,“ kinnitas ta. Teenitud raha tüdruk kõrvale ei pane, pigem ostab selle eest suuremaid asju, mille jaoks on varem vanematelt raha küsinud. „Nüüd saan need ise osta,“ rõõmustas ta, märkides, et omateenitud raha on hoopis midagi muud kui vanematelt saadu. „Osad noored tahavadki suvel tööl käia, osad mitte. Ma ei tea, kas see oleneb vajadusest, et peab oma taskuraha olema, või on lihtsam vanematelt küsida. Mõned noored tõesti tahavadki ise väga raha teenida,“ rääkis Kaire Hõim, meenutades, et ka temal oli lapsepõlves omateenitud raha armsam ja ta hoidis seda paremini kui vanematelt saadut.
Klienditeenindaja ametit soovitab Aina kõigil proovida. „Asusin tööle ka sellepärast, et tahtsin töökogemust. See töö annab moraalselt väga palju, näiteks oled palju kohusetundlikum. See on kasulik rohkem vaimselt kui materiaalselt,“ märkis Aina, kes vaatab nüüd klienditeenindaja tööd hoopis teise pilguga. „Kõik noored, kes on teenindaja ametis olnud kas kuu, kaks või rohkem, mõistavad klienditeenindust hoopis teistmoodi. Neist ei saa pahatahtlikke kliente või teenindaja kallal norivaid inimesi,“ tunnistas ka Kaire Hõim ega unustanud kiita ka Aina kohusetundlikkust.
KERTTU-KADI VANAMB
