Seni on piimatoodete hindu tõstnud vaid Tallinna Piimatööstus. 15. septembrist kallinesid mõningate jogurtite, kohupiimakreemide, pudingite ja sulatud juustu hinnad keskmiselt 2-3 protsenti ehk olenevalt tootest kuni viiskümmend senti. Põhipiimatooted nagu joogipiim, rõõsk koor, hapukoor ja või jäid seekord hinnatõusust puutumata.
TÜ E-Piim juht Jaanus Murakas ütles, et ka nemad kavatsevad hindu tõsta. Siseturul tähendab see eelkõige Põltsamaa juustu hinnatõusu.
Kui palju juust kallineb, ei osanud Murakas veel öelda, tema sõnul oleneb see olukorrast turul. “Kui Leedu juust on väga odav, peame ka oma hinnapoliitikas sellega arvestama,? ütles Murakas, kes märkis, et kütusehinna tõusust tingitud kulutusi hinnatõus kindlasti ei kata.
50-sendine hinnalangus katastroof
Muraka kinnitusel hakatakse varutava piima eest talunikele ja põllumajandusettevõtetele maksma vähem. Praegu maksab E-Piim kõrgema sordi piima eest neli krooni kilo. Kokkuostuhindade langetamine tuleb arutusele ühistu nõukogus, kuhu kuuluvad ka tootjate esindajad. Vooremaale teadaolevalt võib E-Piim langetada kokkuostuhinda praegusega võrreldes ligi viis protsenti ehk kõrgema sordi piimakilo puhul kuni 19 senti.
Muraka sõnul tingib muutuse eelkõige põlevkiviõli hinnatõus, Järva-Jaanis ning Türil on aga piimapulbri tootmine õliküttega. Kui kevadel maksis põlevkiviõli tonn veel 1700 krooni, siis augustis juba 3700 krooni. E-Piim kavatseb vähendada piimapulbri tootmist nii Järva-Jaanis kui Türil, kokku võib jääda tööta umbes 50 inimest.
Pajusi vallas tegutseva Suureaia talu perenaine Sirje Ali ütles, et tema müüb piima E-Piimale. Seni piima kokkuostuhind veel langenud ei ole, kuid jutte sellest on ta kuulnud küll. Ali sõnul mõjutaks piima kokkuostuhinna langus 20 sendi võrra tootmist väga tugevalt, 50-sendine kilohinna langus oleks juba katastroof.
“Kokkuostjad ei saa aru, et kütusehinna tõus ei puuduta ainult tootmisettevõtteid, vaid ka talunikke. Loomad peavad ju ometi sööma, selleks tuleb vilja ja heina kasvatada, seda aga koristavad masinad,? rääkis Ali. Tema sõnul võimaldab veisekasvatus praegu küll ära elada, kuid kasumit see ei too.
Ali sõnul annavad Suureaia talu lehmad päevas keskmiselt kokku 800-900 liitrit piima, vahel ka rohkem. Piim viiakse Põltsamaale ülepäeviti. ?Kui mul paaril päeval piim proovi järgi madalamasse sorti loeti, kaotasin juba umbes 5000 krooni,? rääkis taluperenaine. Õnneks viivad piima Põltsamaale kokkuostjad ise.
Puurmani vallas tegutseva Piiri talu perenaine Anne Mägisoo, kellel talus on 17 piimaandjat, ütles, et ta ei ole kokkuostuhindade langetamisest veel midagi kuulnud. Piiri talu toodang läheb samuti E-Piimale.
Mägisoo sõnul on piimahinnas paarikümnesendiseid kõikumisi ikka olnud, kuid sügisel on seda ikka tõstetud, mitte langetatud. Mägisoo sõnul mõjutab madalam kokkuostuhind põllumajandustalu olukorda tuntavalt ning sunnib “püksirihma pingutama?.
Piimatooted kallinevad
Paarikümnesendine hinnalangus ei ole aga siiski veel nii tõsine, et lehmapidamise ära peaks lõpetama.
Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Kadi Lambot ütles Eesti Päevalehele, et lähitulevikus tuleb kindlasti turul muudatusi. “Praegu on selline olukord, et kõik suured piimatööstused on kahjumis, tootjad seevastu teenivad eelmisel aastal hüppeliselt tõusnud piimahinna tõttu head kasumit,? ütles Lambot.
Lamboti sõnul aitaks kulusid vähendada ka kokkuostuhinna langetamine. Tema hinnangul ei peaks 5-10-protsendine hinnalangus põhjustama tõsiseid tagajärgi ning peaks olema ühtviisi sobiv nii tootjale, piimatööstusele kui ka kaubandusele. Ka soovib Tallinna Piimatööstus tootmise Tallinnast välja viia. Kuhu täpselt, see otsustatakse oktoobris. Tõenäolisemad variandid on Paide ja Viljandi, kus tootmine käib ka praegu.
AS Rakvere Piim langetas septembris juba pisut kokkuostetava piima hinda ning see langeb veelgi. Ettevõtte tegevjuhi Jaanus Vihandi sõnul võib uue aasta alguseks tänane kokkuostuhind võrreldes praegusega veel 10-15 senti kilolt langeda. Rakvere kavatseb ka oma toodete väljamüügihinda mõnevõrra tõsta.
EVA KLAAS
