Viie viimase aasta jooksul peetud visa võitlus selle nimel, et muuta pensionide indekseerimise korda ja muuta see rohkem sõltuvaks palkade kasvust, on jõudnud tulemuseni. Uus indeks tähendab kindlasti kiiremat pensionitõusu. Teine oluline muudatus on see, et madalamat palka saanud inimeste pensione tõstetakse nüüd mõnevõrra kiiremini. Riiklik pensionisüsteem on nüüdsest solidaarsem ja õiglasem kui enne kehtinud kord.
Näiteks uue seaduse jõustumisel (ehk selle aasta aprillist) tõuseb pension 21,6%, aga vana arvestuse kohaselt oleks pension tõusnud natuke alla 16%. Siinkohal toon näite, et 44-aastase tööstaa?iga pensionäril suureneb pension 791 krooni võrra.
Vaatamata sellele, et tööealiste inimeste arv meil kogu aeg väheneb ja pensioniealisi tuleb juurde, jääb keskmine pension võrreldes keskmise palgaga samale tasemele.
Äärmiselt meeldiv on tõdeda, et uue indekseerimissüsteemi järgi tõusevad keskmised pensionid kiiresti. Kuid kiire pensionitõusu taustal võib tekkida olukord, kus pensionidele kehtiv tulumaksuvaba määr jääb keskmisele pensionile alla. Vältimaks seda, et pensionärid peaksid hakkama tulumaksu tagasi maksma, on Riigikogus koostamisel eelnõu, et täiendav tulumaksuvaba määr pensionidel kasvaks, arvestades pensioni kasvu aastate lõikes.
MAKSUVABA PENSION = ÜLDINE MAKSUVABA TULU + PENSIONIDELE TÄIENDAV MAKUVABA TULU
| aasta | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |
| Keskmine pension(prognoos) | 4588 | 5315 | 6080 | 6715 |
Maksuvabastus pensionidele
| Praegu kehtiv | 5250 | 5500 | 5750 | 6000 |
| Ettepanek muuta | 5250 | 5800 | 6350 | 6900 |
Ilma seadusemuudatuseta peaks 86 500 pensionäri hakkama järgmisest aastast tulumaksu riigile tagasi maksma.
Üldine tulumaksuvabastus, mis aastal 2008 on kuus 2250 krooni, kehtib loomulikult ka pensionidele. Lisaks sellele kehtib pensionide puhul ka täiendav tulumaksuvabastus 3000 krooni kuus. Kokku teeb see summa käesoleval aastal pensionidele 5250 krooni maksuvaba tulu.
2008. aastal on keskmine pension 4588 krooni. Järgmisel aastal on prognoositav keskmine pension juba 5315 krooni, mis ületaks praegu kehtiva maksuvaba pensioni piiri. Ehk siis kehtivate seaduste alusel jääks maksuvabastus kiirele pensionitõusule jalgu.
Koostatud eelnõu alusel on valitsusliit otsustanud vähendada pensionäride maksukoormust, et mitte vastu töötada 1. aprillist jõustuva pensionitõusu mõttele. Uue eelnõu kohaselt oleks 2009. aastast maksuvaba pension 5800 krooni kuus.
Ilma seadusemuudatuseta peaks 23% pensionäridest ehk ligi 86 500 pensionäri hakkama maksma tulumaksu riigile tagasi. Riik sellest suurt ei võidaks, pensionärid aga kaotaksid kindlasti.
Sotsiaaldemokraatide ettepanek nägi ette, et pensionide täiendav maksuvaba tulu hakkab tõusma eelnõu kohaselt 300 krooni võrra igal aastal. Järgmisel aastal on see siis 3300 krooni, aastal 2010 3600 krooni ning 2011. aastaks 3900 krooni kuus. Tänaseks on eelnõule allkirja andnud Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Ka IRL on eelnõu suhtes positiivselt meelestatud ja loodetavasti annavad oma allkirja paari nädala jooksul.
Numbri leidmine, mis arvestaks iga-aastase pensionitõusuga, vajas mitmeid arvutusi. Loogika, et maksuvaba pension oleks keskmisest pensionist mõnevõrra suurem, peab kehtima jääma ka tulevikus. Riiklikust pensionikindlustusest makstavad pensionid jääksid ka tulevikus maksuvabaks. Maksu alla läheksid aga ka siis eripensionid.
Kiirele pensionitõusule ei tohi maksuvaba määr jalgu jääda, sest see tooks kaasa pensionäridele tülikat ja riigile liigset sekeldamist.
Ka üldine maksuvaba tulu kõikidele tõuseb igal aastal 250 krooni võrra. Aastaks 2011 on maksuvaba tulu 3000 krooni kuus.
Eiki Nestor,
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees
